Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Valdo Kalm: usun, et Tallinna Sadam pole korruptsioonist läbi imbunud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Valdo Kalm | FOTO: Eero Vabamägi / Postimees
Valdo Kalm. | FOTO: Eero Vabamägi / Postimees
Valdo Kalm. | FOTO: Eero Vabamägi

Sadam ja Eesti Raudtee peavad konkurentsivõime suurendamiseks hakkama toimima ühise klastri või valdusettevõttena, ütles eile Tallinna Sadama juhatuse esimeheks valitud Valdo Kalm.

Eesti logistika sõlmpunktina tegutseva ettevõtte languse Läänemere sadamate konkurentsis saab peatada tänu Venemaa transiidiäris toimuvale põlvkondade vahetusele, mis aitab Tallinna Sadama eelised taas esile tuua. Samuti suudab sadam edukalt üle võtta praamiühenduse mandri ja saarte vahel, kinnitas alates 1. märtsist ametisse asuv Kalm.

- Milliste mõtetega asute Tallinna Sadamat juhtima olukorras, kui transiitvedude maht kahanes mullu üle 40 protsendi ja saartega parvlaevaühenduse ülevõtmine toob kaasa terava avaliku tähelepanu?

Loomulikult ei ole mul praegu Tallinna Sadama kohta väga peent informatsiooni ja minu allikad asuvad internetis. Kuid toon välja fookused, mis vajavad lähiajal ja esimeses järjekorras tähelepanu.

Kaubavedu oli tõepoolest eelmisel aastal languses ja nüüd on vaja leida mooduseid, kuidas olukorda parandada. Kindlasti tasub mõelda, kuidas Eesti transpordi- ja logistikasektor senisest rohkem koostööd tegema panna. Eriti pean ma silmas koostööd sadama ja raudtee vahel. Pole tähtis, kas koostöö toimub klastrina või valdusettevõtte kaudu, kuid väärtusahel teiste sama valdkonna ettevõtetega peab looma meile konkurentsieelise.

Tähelepanu alla tuleb võtta väärtusahel klientidega ja operaatoritega. Me peame andma rohkem võimalusi toodangu vääristamiseks siin Eestis. Vaatame üle, kui head on sadamas protsessid, kui palju on bürokraatiat. Loome tingimused, et operaatorid tahaksid siia tulla ja äri teha. Märksõnadeks oleks siin sadama moderniseerimine ja logistika digiteerimine, et luua uusi tehnoloogilisi võimalusi.

- Kuidas te peate võimalikuks muuta olukorda, kus rongid sõidavad Läti ja Leedu suunas, Eesti suunas aga ei sõida?

Me peame näitama, et Tallinna sadam on tehnoloogiliselt ja teenuse poolest parim sadam. Osa probleemist asub Venemaal Ust-Luga sadamas, mille puhul tulevad mängu juba poliitilised prioriteedid. Kui Venemaa on otsustanud sinna sadamasse investeerida ja seda investeeringut toetada, siis sellist asja on raske muuta.

- Kuivõrd on endiste sadamajuhtide korruptsiooniskandaal sadamat nõrgestanud? Millises olukorras on ettevõte sisemiselt?

Ma ei pea Tallinna Sadama mainet liiga kriitiliseks – see on parandatav. Selles küsimuses valdan vaid osalist vaadet, selgem pilt tekib pärast seda, kui olen inimestega kohtunud. Ma alustan võtmeisikutega kohtumisi suhteliselt kohe, ehkki asun ametisse alles 1. märtsist. Kohtumised annavad kindlasti inimeste motivatsioonist üsna hea pildi.

Väljastpoolt avaneva pildi põhjal tahan sadamat kiita ja see on ka üks põhjus, miks ma tahtsin siia tööle tulla. Tegemist on areneva, dünaamilise ja heas korras ettevõttega. Ma arvan, et loodud on väga hea baas, mille pealt edasi minna ja mille peale ehitada tulevikupotentsiaali. Ettevõte maine tõuseb igapäevase tegevusega äris. Eesti ühiskonnas saab siin määravaks parvlaevaliikluse korraldamine ja toimimine turismiväravana, logistikamootorina.

Nendel küsimustel on maine seisukohalt olulisem roll kui tavapärasel äritegevusel. Väikeste õigete sammudega nendel aladel sadama maine taastub.

- Kas eelmise juhatuse liikmetega seoses ilmnenud korruptsiooniprobleem kadus koos nende meestega või on see kuidagi imbunud ka sadama korporatiivsesse kultuuri?

Ma pole saanud seni võtmeisikutega ja töötajatega kohtuda, aga täna (neljapäeval – toim) juba kohtun. Seetõttu on mul sellele küsimusele raske vastata. Kindlasti annab põhjaliku vastuse veel käimas olev erikontrolli raport. Kuigi raportit veel laual ei ole, on mul tunne, et tegemist pole nii sügava probleemiga. Vajan sutsuke aega, et sellest asjast aimu saada.

- Kui hästi tunnete ennast suhetes idanaabriga? Kelle juurde ja kuidas on teil kavas rääkima minna, et parandada transiidivedude seisu, mis moodustavad sadama kaubavedude mahust ligi 70 protsenti?

Transiidi teema pole ainult ida-teema. Positiivsena võib märkida, et 2015. aastal kasvas puistlasti ja ro-ro ehk veeremi teenindamise osatähtsus. See tähendab, et kaubagrupiti on meil huvitavaid võimalusi.

Ida-äriga seoses on mul huvitavaid kogemusi ka tööst Eesti Telekomis. Mõni aasta tagasi külastas meid Venemaa väga kõrge tasemega valitsusdelegatsioon. Nad tutvusid meie e-ühiskonnaga, me võõrustasime neid mitu päeva. Nad olid väga targad, väga intelligentsed noored inimesed. Olen kuulnud, et ka transiidiäris toimub Venemaal põlvkondade vahetus. Peab tajuma teise poole tundeid, aga ma arvan, et ka Venemaa moderniseerub.

- Milline nišš idakaubanduses võiks osutuda praegusest edukamaks?

Muuga sadam on juba praegu väga moodne. Me peame seda välja pakkuma ning saama paika hinna ja kvaliteedi suhte. Parem hind võib üles kaaluda nii lähedased suhted kui ka poliitilise argumendi.

- Kuidas te hindadte Tallinna Sadama võimet võtta üle parvlaevaliiklus saartega?

Ma usun, et Tallinna Sadama tütarettevõtte võimekus on loodud. Ettevõtet juba mehitatakse. Praegu tuleb tähelepanelikult jälgida laevade valmimist. Uued laevad ise loovad kvaliteetsema teenuse. Kui seda teha ka mõistliku hinnaga, siis kõik eeldused, et reisijate ootusi täita, on olemas.

- Seni on igal aastal Tallinna sadamat läbinud reisijate arv kasvanud, lähenedes juba kümnele miljonile. Kuidas saab selline areng äreval majandusfoonil jätkuda?

See on küsimus ennekõike operaatoritele, kuid teisalt sõltub palju sellest, milliseks me siinse sadamaala ehitame. Tööd juba käivad ja ma usun, et siia kujundatakse praegusest mõnevõrra innovaatilisem keskkond. Sadama ümbruse kinnistute arendamine on sadama jaoks üsna suur äri, kuid riigi ja linna jaoks ka oluline.

Ma väga loodan, et reisijate arvul on mõneks aastaks kasvuruumi tänu Peterburi liinile ja kruiisilaevadele. Kui Peterburi poolelt paistavad praegu raskused, siis peame vaatama tänasest pikemat perspektiivi, paari-kolme aasta kaugusele.

Peame koos operaatoritega maha istuma ja mõtlema, kuidas nn targa sadama kontseptsiooni abil muuta laevale minek ja maale tulek veelgi efektiivsemaks. Peame vähendama operaatorite kulusid ja lõppkliendil võiks chek-in käia vaid ühe elektroonilise piiksuga.

Valdo Kalm

  • Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis automaatika ja telemehaanika eriala.
  • 1986. aastal alustas Tallinna Telefonivõrgu hooldusspetsialistina, jätkas peainsenerina ning haldus- ning müügidirektorina
  • 1997. aastast kuulus Eesti Telefoni juhatusse.
  • 2000. aastast Elioni juhatuse esimees.
  • 2003. aastast EMT juhatuse esimees.
  • 2007–2015 Eesti Telekomi juhatuse esimees.
Tagasi üles