Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Peaminister tahab tööjõumakse kiiremini langetada

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Pm

Eelmise aasta enam laekunud maksutulu, mille peaminister Taavi Rõivas (RE) uhkelt sotsiaalmeedias viimse kui sendini esile tõi – 136 376 832 eurot – läheb valitsusjuhi sõnul otse riigi reservidesse.

Küll aga kavatseb ta teha valitsuses ettepaneku vähendada järgmistel aastatel veelgi tööjõumakse, kui peaks paranema ka tulevaste aastate maksulaekumise prognoos. «Eelmise aasta parem maksulaekumine selgus aasta jooksul, aga see võimaldab tõenäoliselt ka tulevikuprognoose korrigeerida. Ma ei saa veel öelda, et meil kindlasti tekib ruumi täiendavaks tööjõumaksude langetamiseks, aga juhul kui tekib, siis peaks seda tegema,» sõnas ta.

Ka edasise parema maksulaekumise eeldust toetab Rõivase sõnul fakt, et kuigi suur osa maksude ülelaekumisest tuli Swedbanki ühekordsest maksest, tuli mitukümmend miljonit eurot ka paranenud maksedistsipliinist.

«Samas, täna ei ole meil veel kindlust, et  edaspidi on paremaid laekumisi oodata. Meil on majanduses ka muremärke,» ütles ta. «Kui eelmisel aastal nägime, et palga väljamaksed kasvasid väga kiiresti ja inimesed tänu sellele tarbisid rohkem, siis minule teeb muret, et ekspordinäitajad on mitu kvartalit järjest olnud nõrgemad, kui oleks oodanud.»

Võimalikke variante tööjõumaksude langetamiseks on tema hinnangul mitu. «Sotsiaalmaksu juures on veel ruumi; ka tulumaksuvaba miinimumi tõus vähendab maksukoormust; sama eesmärki täidaks ka töötuskindlustusmakse langetus,» tõi ta esile.

Millal reaalselt võiks tööjõumaksude kiirem langetamine valitsuses arutlusele tulla, ei osanud ta veel öelda, kuna see sõltub rahandusministeeriumi järgmisest prognoosist. Samas ei välista ta, et see võib juhtuda juba sel kevadel, kui hakatakse arutama järgmise nelja aasta eelarvestrateegiat.

Mõlema koalitsioonipartneri esindajad kinnitasid Postimehele, et kui Rõivas peaks sellise ettepaneku valitsuses välja käima, siis on nad valmis seda kaaluma. Ettevõtlusminister Liisa Oviir (SDE) ütles, et näiteks sotsiaalmaksu kiirem langetamine on kindlasti teema, mis väärib arutelu.

«Samas tuleb selle puhul kõigepealt määrata, mis oleks sellise muudatuse eesmärk,» lisas ta. «Eesti on sattunud keskmise sissetuleku lõksu, millest ei ole võimalik tulla välja iseenesest või mõnda maksumäära korrigeerides. See nõuab sisulist strateegiat, teadusarendusse lisaraha leidmine oleks hea algus.»

Rahandusminister Sven Sester (IRL) kinnitas, et maksutulu parem  laekumine annab võimaluse vähendada maksukoormust ning muuta ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. «Võimalike täiendavaid maksupoliitilisi otsuseid saame arutada riigi 2017–2020 eelarvestrateegia koostamise käigus, kui kõik tulud ja kulud on korraga laual,» ütles ta.

Ettevõtlusorganisatsioonid suhtuvad tööjõumaksude kiirema langetuse ideesse pigem soosivalt. «Kui maksud laekuvad paremini ja maksuauk väheneb, siis on kindlasti mõistlik selle arvelt maksukoormust vähendada,» leidis kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts. Tööjõumaksud on tema sõnul õige koht, kus koormuse kiiremat vähendamist kaaluda, kuna see toetab majanduse elavnemist ka edaspidi.

Samuti võiks tema sõnul aga üle vaadata ka mõni varem otsustatud maksutõusu, mis majandusele positiivselt ei mõju. Näiteks majutuskulude käibemaksutõus. Palts viitas ka, et mitut ebamugavat maksumuudatust on põhjendatud argumendiga, et kui muudatuste läbi paraneb maksulaekumine ja maksuauk väheneb, siis on võimalik ka maksukoormust vähendada. «Nüüd saab selle teoks teha,» sõnas ta.

Väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni kommunikatsioonijuht Kristi Hunt peab Eesti tööjõumaksukoormust tõepoolest liiga suureks, aga manitses valitsust tööjõumaksude edasise langetamise idee korral seda kindlasti ka ettevõtjatega läbi arutama.

«Vastasel juhul tekib samasugune olukord nagu eelmisel aastal valitsuse poolt tehtud sotsiaalmaksu määra alandamisel ühe protsendi võrra, mille mõjust ei saanud aru ei töötajad ega ka tööandjad, kuid riigieelarves oli tegemist auguga, mida tuli lappida teisest otsast näiteks majutusasutuste käibemaksu tõusuga,» lausus ta.

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul on nad tööjõumaksude langetamise poolt. Reservidesse suunamise asemel võiks tekkinud vaba raha eest tema hinnangul ära jätta mõne planeeritud maksutõusu, panustada enam ekspordi ja ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamisse vms.

Praegu on plaanitud langetada tööjõumakse, vähendades sotsiaalmaksu 2018. aastaks ühe protsendi võrra ja suurendades maksuvaba tulu määra 2019. aastaks 205 euroni kuus.

Tagasi üles