Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Neste juht: kütuse hind tänavu märkimisväärselt ei tõuse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Neste juht Ivar Kohv. | FOTO: Sander Ilvest / Postimees
Neste juht Ivar Kohv. | FOTO: Sander Ilvest / Postimees
Neste juht Ivar Kohv. | FOTO: Sander Ilvest / Postimees
Neste juht Ivar Kohv. | FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Madal nafta hind ja tihe konkurents hoiavad tarbija jaoks kütuse hinna madalal ka järgmisel aastal, arvab Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv. Kütuseturul käib tema sõnul iga kliendi nimel tihe rebimine.

- Kuidas kütuseturul olukord on? Hinnad on ju üsna palju langenud

Kui tarbija aspektist vaadata, siis on olukord ju väga hea. Hinnad on tõepoolest väga soodsad ja tundub, et soodsamaks veel lähevad. Nafta ja valmistoodete hinnad on jätkuvalt langustrendis.

Mis konkurentsi puudutab, siis konkurents on väga karm ja karmistub veelgi. Uusi turuletulijaid lisandunud ei ole, aga olemasolevate vahel käib tihe võitlus iga kliendi pärast. Kui võrrelda hindasid tanklates, siis need erinevad suuresti. Piirkonniti võib hinnaerinevus olla ka seitse-kaheksa senti liitrilt ning see on eelkõige tingitud kohalikult konkurentsist.

Praegu käib kõige tõsisem võitlus hinnaerinevuste pärast, st automaatjaamade hind vs teenindusjaamade hind. Meie oleme jätkuvalt selgelt positsioonil, et automaatjaamades peab olema kütus soodsam kui teenindusjaamades.

- Te rääkisite, et kütus läheb soodsamaks. Milline teie kütuse hinnaprognoos on?

Kui alustada nafta hinnast, siis eilne (11. jaanuari – toim) hind jõudis 30 dollarini barrelist, mis on tõesti ülimadal.  Eks nafta hinnast laias laastus sõltugi see, milline on kütuse hind lõpptarbija jaoks. Meie ostame valmistoodet ehk bensiine ja diislikütust ning need naftahindadega päris üks-ühele korrelatsioonis ei liigu, küll aga on suund sama.

Kui rääkida, milliseks hind tarbijale kujuneb, siis käesoleval aastal tõenäoliselt suurt hinnakasvu oodata ei ole. Nafta hind jääb liikuma 30 dollari piirimail. Spekulandid on teinud ka optsioone 20 ja isegi 15 dollari peale, mis väga tõenäoline ei tundu. 20–25 dollarit veel kuidagi, aga ma ei usu, et me 15 dollari juures hindu näeme.

Palju on küsitud, kui madalale võiks hind Eestis teoreetiliselt langeda. Kui võtta arvesse kõik maksud, mida kütuseliiter Eestis sisaldab, siis nende osakaal on pärast 1. veebruari aktsiisitõusu 65–67 protsendi juures, olenevalt sellest, milline jaehind parajasti on.

Spekuleerime siiski, et sisseostuhind langeb 10 sendini, ja kui lisame aktsiisi-, varu- ja käibemaksu (ligi 62 senti) ning jaemüüja marginaali, siis madalaim võimalik bensiiniliitri hind jääb 75 ja 80 sendi vahele.

- Kas tihe konkurents on põhjus, miks te enam kodulehele hindu ei pane?

Hinnavõitlus, mis praegu turul käib, on üks põhjuseid, miks me enam hindu ei kuva. Kuna hinnad võivad muutuda mitu korda päevas, siis ei pruugi koduleht peegeldada tegelikku olukorda. Me tahame, et kodulehel näidatavad hinnad oleksid õiged igal hetkel.

Selline mõiste nagu «tavahind» on suhteliselt hägustunud. Tavahinnaks nimetame hinda, mis rajaneb arvestustel, et on ostuhind, maksud ja optimaalne marginaal, mis peaks katma vähemalt kulud. Enamikul juhtudel on see hind, mida te tanklas näete, tingitud ägedast hinnavõitlusest ehk madalam, kui tavahind olla võiks. Neid jaamu, kus on madalam hind, on rohkem kui neid jaamu, kus on tavahind.

- Neste kolmanda kvartali aruandes on kirjas, et Balti riikides on suurenenud nii marginaal kui müüdud kogused.

See puudutas kogu Balti regiooni. Need turud ei ole mitmel põhjusel võrreldavad – konkurentsisituatsioon on erinev, maksud on erinevad jne. Eesti müügimahud on tõepoolest kasvanud, marginaalid aga on käimasoleva hinnavõitluse tulemusel oluliselt kokku kuivanud. Need ei ole tõenäoliselt võrreldavad meie naaberriikide näitajatega.

Hiljuti võrdlesime Läti ja Leedu kolleegidega jaehindu: Eestis olid soodsaimad hinnad, aga nüüd, kus 1. veebruarist lisandub bensiinile 10 protsenti ja diislile 14 protsenti aktsiisi, siis pilt muutub. Mõju diislikütuse hinnale on umbes pluss 5,5 senti ning seda on palju. Seda on umbes sama palju, kui on jaemüüja marginaal parematel päevadel.

- Kui palju on müüdud kogused suurenenud?

Kogu eelmise aasta statistikat ei ole veel avaldatud. Ent bensiini tarbimine on viimastel aastatel olnud muutumatu, diislikütuse osas on kasv tuntav. Praegu on läbimüügi suhe 60 protsenti diislikütust ja 40 protsenti bensiini. Sellel on mitu põhjust: diiselautosid ostetakse rohkem ning oma osa on ka ärikliendi mahu kasvamisel.

- Mida aktsiisitõus endaga kaasa toob?

Maksude osakaal jaehinnast kasvab veelgi. Suured transpordiettevõtted tarbivad palju ja nende kulustruktuuris on kütuse hinnal märkimisväärne roll. Tõenäoliselt juhtub see, et vedajad tangivad aina vähem Eestis ja üritavad tankida rohkem Lätis ja Leedus. Ja kui me räägime piirialade inimestest, siis ka seal on võimalik käia teisel pool piiri näiteks Lätis Valkas, tankida paak täis ja tuua teistelegi. Mina ennustan küll, et aktsiisitõusu tulemusena oodatav 45 miljoni eurone aastatulu ei pruugi laekuda.

- Madal naftahind on sundinud naftafirmasid investeeringuid kärpima. Kuidas see mõjutab teie plaane?

Meie tulevikuplaane see veel mõjutanud ei ole. Kavatseme ikka siin turul jätkuvalt edukalt tegutseda ja vaatamata neile rasketele aegadele, mis vahepeal päris mitu aastat käibemaksupettuste tõttu olid, suutsime oma turuosa hoida ja isegi pisut-pisut kasvatada. Kui aga pikemalt ette vaadata, siis ega praegune madal kasumlikkus eriti jätkusuutlik ei ole. See võib ühel hetkel ka investeeringuid pärssima hakata.

- Kuhu Neste arenemas on?

Meie strateegia ei ole muutunud aastast 2000, mil muutsime olemasolevad teenindusjaamad automaatjaamadeks. Meil on ka tublid partnerid, kes pakuvad osas jaamades lisateenuseid. Üks neist on R-Kiosk ja teine on Jazz Pesulad.

- Kuidas Pariisi kliimalepe teid mõjutab?

See mõjutab meid üsna otseselt. Kliimakokkulepe andis selge sõnumi: tulevik on roheline ning tasub investeerida taastuvenergiasse ja uutesse tehnoloogiatesse. Mida aeg edasi, seda enam kasvab nõudlus taastuvkütuste järele. Ennustatakse, et lähema kümne aasta jooksul nõudlus taastuvkütuste järele kolmekordistub.

Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi järgi peaks aastaks 2020 maanteetranspordis kasutatav kütus vähemalt kümne protsendi ulatuses sisaldama komponenti, mis pärineb taastuvatest allikatest. Paljud riigid Euroopas on selle direktiiviga juba kaasa läinud, Eestis seda veel tehtud ei ole. Tõenäoliselt järgmisest aastast saab ka Eesti tanklatest osta biokomponendiga kütust – seadus on praegu muutmisel.

Kütuse kallinemine oleneb sellest, kui palju biokomponenti lisatakse. Kindlasti see mingil määral hinnale mõjub, aga mõju on oluliselt väiksem eesootava aktsiisitõusust omast.

Tagasi üles