Kohtul on Tõnis Haaveli suhtes kannatus katkemas
13. jaanuar 2016, 13:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Investeerimiskelmusele kaasaaitamises süüdi mõistetud Tõnis Haavel ei ilmunud eile juba kuuendat korda Harju maakohtusse, kus oleks pidanud arutatama tema varade ja kohustuste nimekirja.
Nimelt taotleb kohtutäitur Elin Vilippuse kohtus Tõnis Haaveli kohustamisest varade ja kohustuste nimekirja esitamiseks ja nimekirja vandega kinnitamisest ning vajadusel Tõnis Haaveli suhtes sundtoomise ja aresti kohaldamist.
Kohtust öeldi Postimehele eelmise aasta lõpus, et nad ei saa aresti või sundtoomist rakendada enne, kui neil on õnnestunud võlgnikule kutse koos hoiatusega kätte toimetada. Seda siiani teha pole õnnestunud, kuigi politsei on käinud Haavelit otsimas isegi majanduskonverentsil.
Kohtutäitur Elin Vilippuse kohtutäituri abi Viljo Konsap ütles nüüd vastuseks Postimehe küsimusele, kui kaua selline kassi-hiire mäng kesta saab, et kohus teeb veel mõned katsed kohtukutset kätte toimetada.
«Kui ka täiendavad katsed tulemust ei peaks andma, siis kohus otsustab, kas jätkata menetlust ja kohaldada sundtoomist või menetlus lõpetada, kuna kohtukutset ei õnnestunud kätte toimetada,» sõnas Konsap.
Tekib küll küsimus, kuidas Haavel sundtoomisega kätte saadaks, kui teda pole suudetud tabada isegi kohtukutse üleandmiseks. Kohtunik Moonika Tähtväli ütles eile Äripäeva andmetel kohtumajas Haavelit istungile oodates, et mees on kohtule teatanud, et elab Lätis. Kuid ka Läti aadressil ei ole politseil õnnestunud Haavelit juba kolm-neli korda tabada. Äripäeva kirjeldusel on Haaveli püüdmiseks võimalik edastada vaidlus Läti kolleegidele, kes saaksid meest juba seal riigis jahtida, või kohustada tema esindajat Jüri Leppikut edastama oma kliendile kohtukutse.
Mida aga tähendaks menetluse lõpetamine? Rahalistest kohustustest Haavel Konsapi kinnitusel ei pääseks. «Kohtulahend, mille alusel on võlgnevus välja mõistetud, jääb jätkuvalt kehtima, kuna see on jõustunud. Samuti jätkab kohtutäitur täitemenetlust võlgnevuse sisenõudmiseks,» selgitas Konsap.
Ta selgitas, et tsiviilasi, mille menetlus hetkel kohtus on takerdunud, on seotud kohtutäituri avaldusega kohustada võlgniku varade ja kohustuste nimekirja esitamiseks ning nimekirja vandega kinnitamiseks ja vajadusel aresti kohaldamiseks.
«Praktikas kasutavad kohtutäiturit ja pankrotihaldurit seda meedet, et saada võlgnikult võimalikult täpne info tema varade ja kohustute olemasolu kohta,» ütles Konsap. See info annab kohtutäiturile kui ka võlausaldajale võimaluse hinnata võlanõude rahuldamise perspektiivi ja võimaluse võlausaldajal kaaluda pankrotiavalduse esitamist võlgniku suhtes. Vande võtmine võlgnikult aga distsiplineerib võlgnikku esitama kohtutäiturile õiged andmed, kuna teadvalt ebaõigete andmete esitamisel võidakse võlgniku karistada kriminaalkorras.
Järgmine istungiaeg määrati 15. märtsile 2016 kella 9.30.
Ringkonnakohus määras Bakuu afääris kelmusele kaasaaitamises süüdi mõistetud Tõnis Haavelile karistuseks seitse kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Lisaks jäi süüdi mõistetud kohtualuste vastu jõusse hiigelnõue. Erki Piirsalu, Tõnis Haavel, Harles Liiv ja GFAS peavad kohtuotsuse kohaselt investoritele hüvitama umbes 7 miljonit eurot.
Harju maakohus pidi esialgu Haaveli täitemenetluse asja ehk tema vastu esitatud kahjunõudeid arutama juba mullu aprilli lõpus.