Aastaga laekus makse oodatust 130 miljonit eurot rohkem
12. jaanuar 2016, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal kogus maksu- ja tolliamet makse 5,94 miljardit eurot ehk 2,3 protsenti rohkem, kui riigieelarves aastaks oodatud. Võrreldes 2014. aastaga laekus makse 7,7 protsenti enam.
Eelkõige tulenes suurem maksulaekumine juriidilise isiku tulumaksu paremast laekumisest, milles suur osa oli Swedbanki erakorralistel dividendidel.
Detsembris laekus makse aga 1,3 protsenti vähem kui aasta varem. See tulenes samuti peamiselt juriidilise isiku tulumaksu reast, kuna valitsus lubas Eesti Energial vähendada mulluse dividendimakse suurust 33 miljoni euro võrra (62 miljonile eurole). Plaani järgi maksab Eesti Energia selle osa dividendidest riigile sel aastal.
Sotsiaalmaksu kogus maksu- ja tolliamet aastaga ühe protsendi eelarves oodatust rohkem. Detsembris laekus sotsiaalmaksu võrreldes möödunud aastaga 6,2 protsenti enam, see oli aasta üks aeglasemaid kasve.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus 2015. aasta riigieelarves ette nähtust 32,4 protsenti rohkem. Hea laekumine finantssektori erakorralise dividendimakse tõttu võimaldas osa riigi finantstuludest ja tulumaksust suunata 2016. aastasse, mistõttu oli juriidilise isiku tulumaksu laekumine detsembris võrreldes eelmise aastaga 39,4 protsenti väiksem.
Käibemaksu laekus eelmisel aastal kokku 1,86 miljardit eurot ning seda oli 9,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Eelmise aasta laekumist mõjutasid lisaks makromajanduslikele teguritele seadusemuudatused, mis andsid aastaga lisalaekumist kokku ligikaudu 100 miljonit eurot. Sellest hoolimata jäi eelmise aasta laekumine riigieelarves oodatule 0,4 protsenti alla ning seda peamiselt detsembrikuu väga tagasihoidliku laekumise tõttu, mis oli kõigest 0,8 protsenti aasta varasemast suurem.
Riigile laekunud käibemaksu summat vähendas maksu- ja tolliameti tavapärasest oluliselt kiirem töö enammakstud käibemaksu tagastamisel ettevõtetele. Viimasel kolmel kuul on tagastused olnud tavapärasest suuremad, et tagastatav käibemaks kiiremini ettevõteteni jõuaks.
Käibemaksu laekumist mõjutas makromajanduslikest teguritest kõige enam jaekaubandus, mis kasvas 11 kuuga nominaalselt 6,1 protsenti. Kasv oli ootuspärane.
Aktsiisidest laekus 2015. aastal eelarves kavandatust rohkem kütuseaktsiisi 1,9 protsenti ja vähem alkoholi- ja tubakaaktsiisi, vastavalt 7,5 ja 0,8 protsenti. Samas suurenes kõikide aktsiiside laekumine võrreldes aasta varasemaga, millele oma panuse andsid maksumuudatused – alkoholiaktsiisi tõstmine, erimärgistatud kütuste kasutamise piiramine ja maagaasiaktsiisi tõstmine.
Alkoholi deklareeritud kogused vähenesid eelmise aasta 11 kuuga 10,8 protsenti, mida on rohkem, kui rahandusministeerium 2015. aasta riigieelarvet tehes ja viimases suveprognoosis ootas. Koguste vähenemist põhjustab mitmete tegurite koosmõju.
Sadamapiirkondade alkoholipoodide müügikäibed on jäänud pigem eelmise aasta tasemele, mis hinnatõusu valguses viitab müüdud alkohoolsete jookide koguste langusele ning turistide ostude vähenemisele. Salaturu suurenemise riskid on praeguses olukorras pigem väikesed, kuid laekumist mõjutab ka eestlaste piiriüleste ostude kasv. Tarbijate teadlikkust ja seeläbi ka alkoholi tarbimist mõjutavad muu hulgas alkoholivastased kampaaniad. Samuti on riskiks alkoholi asenduskaubad, eelkõige erinevad narkootikumid.