EL eraldas mullu 790 000 eurot seakatku peatamiseks Eestis

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandimaalt leitud seakatku kahtlusega metsseakorjus.
Viljandimaalt leitud seakatku kahtlusega metsseakorjus. Foto: Marko Saarm / Sakala

Euroopa Liit (EL) panustas läinud aastal 790 000 eurot, et tõkestada sigade Aafrika katku levikut Eestis.

«2015. aastaks eraldas Euroopa Liit 790 000 eurot, et toetada sigade Aafrika katku likvideerimist Eesti territooriumil,» kirjutas Euroopa Komisjoni liige Phil Hogan kirjas, mille ta saatis selgituseks Euroopa Parlamendi liikmele Urmas Paetile.

Hogani kinnitusel saab ELi toetust kasutada loomadelt proovide võtmiseks ja nende kontrollimiseks, korjuste transpordiks ja kõrvaldamiseks ning korjuste kõrvaldamiseks vajalike vahendite ostmiseks.

Oma kirjas Euroopa Komisjonile juhtis Paet tähelepanu, et seakatk on teinud Eesti seakasvatajatele suurt kahju ning epideemia pole veel lõppenud. «Hävitatud on suur osa sigadest Eestis, mis on kaasa toonud märkimisväärseid raskusi sealiha tootmise sektoris,» kirjutas Paet ja küsis ELi võimaluste kohta aidata Eesti sealihatootjaid seakatku tagajärgedega tegelemisel.

Hogan kinnitas Paetile saadetud vastuses, et Euroopa Komisjon jälgib tähelepanelikult sigade Aafrika katkuga seotud olukorda ka Eestis. «ELi loomatervisealaste õigusaktidega on ette nähtud meetmed, mida liikmesriigid kohaldavad sigade Aafrika katku puhkemise korral, samuti on ette nähtud toetus kõnealuste meetmete rahastamiseks,» selgitas Hogan Paetile.

Hogani sõnul saavad liikmesriigid sigade Aafrika katku likvideerimiseks rakendada mitmeid meetmeid, mis on ette nähtud ühise põllumajanduspoliitikaga.

«Liikmesriigid saavad maaelu arengu poliitika raames toetada teadmussiirdealaseid tegevusi ja nõuandeteenuseid, et aidata suurendada teadlikkust,» kirjutas Hogan. «Samuti on võimalik toetada ennetustegevuse ja loodusõnnetuses kahjustunud põllumajandusliku tootmispotentsiaali taastamisega seotud investeeringuid – tingimusel, et liikmesriigid või piirkonnad on kavandanud asjakohased meetmed oma maaelu arengu programmides.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles