Sester ei kooskõlastanud fondifondi loomist
8. jaanuar 2016, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Sven Sester ei kooskõlastanud Eesti varajase faasi riskikapitalifondi loomise lepingut, kuna puudub info, et kui kulukaks Eestile lepingu täitmine kujuneda võib.
«Oleme palunud korduvalt, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) koostaks kulude/tulude analüüsi, kus selguks, kui kulukaks Eestile lepingu täitmine võib kujuneda. Hetkeseisuga kohast analüüsi ei ole saadetud. Pole teada, mis on maksimaalne võimalik kulu ning mille arvelt kulu kaetakse,» kirjutab Sester ettevõtlusministrile Liisa Oviirile.
Lisaks on Sesteri sõnul kulude katteallikateks märgitud MKMi reserv ning valitsuse reservfond. «Me ei nõustu, et MKM paneb juba täna valitsuse reservfondile kulude tasumise kohustuse,» märgib rahandusminister.
Sester pole rahul ka lepingu riigiabi punktiga. «Lepingus on Euroopa Investeerimisfond võtnud üldkohustuse järgida riigiabi reegleid, kuid piiranud vastutuse liikmesriigi antavate suunistega. Euroopa Investeerimisfond ei vastuta muudel juhtudel riigiabi reeglite järgimise eest. Kuna Euroopa Investeerimisfond tegutseb iseseisvalt allfondi lepinguid sõlmides, siis puudub liikmesriigil kontroll selle üle. Tegemist on liikmesriigile kahjuliku punktiga,» leiab Sester.
Rahandusministri hinnangul on ka raha väljamaksmise skeem Euroopa Investeerimisfondi ja liikmesriigi vahel sõlmitavas lepingus ebatüüpiline. Euroopa Investeerimisfond soovib riigilt raha väljamakset 20 päeva jooksul alates päevast, mil ta esitab sellekohase taotluse. Kuna Euroopa Investeerimisfond esitab oma tegevusaruanded poolaasta ja aasta põhiselt, pole võimalik tagada, et Euroopa Investeerimisfondi väljamaksetaotlus ja tegevusaruanne esitatakse samal ajal.
«Seega, kui raha soov esitatakse ilma tegevusaruandeta, peab rahandusministeerium tegema väljamakse Euroopa Investeerimisfondile eelduslike andmete ja usalduse pinnalt - sisuliselt anname krediiti,» kirjutab Sester.
Ka juhib rahandusminister tähelepanu, et lepingut on peale selle ametlikuks kooskõlastamiseks saatmist muudetud.
Sven Sester lisas täna uudisele, et rahandusministrina toetab ta jätkuvalt Eesti varajase faasi fondifondi loomist, sest see on oluline samm, mis parandab Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, aitab kaasa Eesti ettevõtluse arengule ja uute töökohtade loomisele.
«Selleks, et Eesti varajase faasi fondifond saaks alustada tööd, peavad küsimused, millele ma oma kirjas tähelepanu juhtisin, saama kiire lahenduse kõigi osapoolte koostöös. Meie jaoks on oluline, et leping kaitseks kõikide osapoole huvisid ning lepingu rakendamisega oleks tagatud lepingus sätestatud eesmärkide saavutamine,» selgitas ta.
Leping sõlmitakse MKMi, Kredexi ja Euroopa Investeerimisfondi vahel. Tänavusest riigieelarvest eraldab MKM struktuurifondi rahast 60 miljonit eurot Eesti varajase faasi fondifondi asutamiseks.
Fondifond investeerib allfondidesse, mis omakorda investeerivad peamiselt Eesti seemne- ja start-up-faasi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seeläbi tekib ka Eesti pensionifondidel võimalus investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi ettevõtetele.