Taanit Rootsiga ühendaval Øresundi sillal rootslaste poolt migratsioonikriisi tõttu kehtestatud dokumendikontroll on teinud elu keerukaks seal igapäevaselt tööle ja tagasi liikuvatele skandinaavlastele.
Kontroll Kopenhaagen-Malmö sillal läheb kalliks maksma
5. jaanuar 2016, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjade areng «ei käi kokku kellegi nägemusega Øresundi piirkonnast,» kinnitas Bloomberg Businessile omal ajal Põhjamaade koostöö eest vastutanud sotsiaaldemokraadist Rootsi minister Ole Stavad. «Küsimus pole vaid Øresundis, Kopenhaagenis, Malmös või Skånes. Küsimus on Rootsis ja Taanis tervikuna.»
Stavad ennustab mõlema riigi majandusele kannatusi, «kui seda küsimust ei lahendata.» Ahelreaktsioon on juba käivitunud: loetud tunnid pärast Rootsi meetmete jõustumist hakkas Taani teostama pistelisi kontrolle piiril Saksamaaga, samal ajal kui rootslaste ja taanlaste vahel lendavad vastastikused süüdistused.
Taanlased ütlevad, et astuvad oma samme rootslaste meetmete tõttu. Viimased aga panevad taanlastele süüks liiga väikest vastuvõetud varjupaigataotlejate arvu võrreldes Rootsiga (vastavalt 18 500 ja 163 000 aastal 2015).
Kontroll sillal on aga ootamatu koorem töölkäijatele, kes on arvestanud rahvusvahelise ettevõtlusega 3,7 miljoni elanikuga alal, mille sild tekitas. Malmö mõttekoja Øresundi Instituudi rehkenduste kohaselt läheb ainuüksi tööle ja tagasi sõitjate igapäevane kontroll maksma 1,3 miljonit Rootsi krooni (142 000 eurot). Taani raudtee DSB teatel kaotavad nad piletimüügi vähenemise ja muude kulude kasvu tõttu miljon Taani krooni (134 000 eurot).
Kuigi idee Kopenhaagen ja Malmö omavahel ühendada elas juba sajandeid, lepiti Øresundi sillas kokku alles aastal 1991. Kui rajatis üheksa aastat hiljem sisse õnnistati, tuli piirkonda Euroopa Liidu raha ning sillast sai Põhjamaade ja Euroopa koostöö musternäide.