Eesti osalus ELi abipaketis on 12,4 miljardit krooni
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
22. november 2010, 14:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul pole Eestil võimalik hoiduda 440 miljardi euro suurusest stabiilsusfondist, millega abistatakse finantsraskustesse sattunud eurotsooni liikmeid, nagu ka viimati abipalve esitanud Iirimaad.
Eesti osalus selles on 0,18 protsenti ehk ligi 12,4 miljardit krooni (ligi 800 miljonit eurot), vahendavad ERR Uudised Ligi kinnitust ERRi raadiouudistele.
«Jutt käib ikkagi garantiidest. See ei ole tagastamata abi, see on solidaarsuse väljendus. Eurotsoon läheb raskustes riikide selja taha,»selgitas ta.
Ministri kinnitusel tuleb abistamise otsus ratifitseerida paralamendis, kuid veel ei ole otsustatud, kas enne valimisi on üldse mõttekas abipaketti riigikogu ette viia.
«Euroala liikmesriigid on moodustanud fondi (EFSF), mis annab vajadusel laenu raskustes olevatele liikmesriikidele majandusreformide toetamiseks,» selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross.
Laenupaketi tingimuseks on tema sõnul liikmesriigi poolt Euroopa Liidu ja IMFiga kokku lepitud majandusprogramm, milles liikmesriik lubab taastada eelarve tasakaalu ja tugeva panganduse.
«Kui liikmesriigile otsustatakse laenu anda, siis EFSF laenab turgudelt raha euroala liikmesriikide garantiiga ning laenab selle raha edasi liikmesriigile. Laenu intress on praegu umbes euribor pluss 300,» rääkis Ross. «Euroala liikmesriigid peavad fondile maksma raha ainult siis, kui laenu võtnud liikmesriik ei suuda võlga tagasi maksta.»
Eesti võimalik osalemine Iirimaa laenupaketi garanteerimises lepitakse tema sõnul kokku järgmisel aastal EFSFiga ühinemiseks peetavate läbirääkimiste käigus.