Uus aasta soosib väiksemaid ehitusfirmasid

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink.
Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. Foto: AFP / Scanpix

Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink:

Möödunud aastat iseloomustab ehitsssektiori poolt vaadatuna hall argipäev: polnud suuri vapustusi, samuti polnud väga säravaid hetki.

Tallinnas ja Tartus töötasid kraanad ennekõike tänu elamute ja büroode suhteliselt hoogsale ehitamisele. Mujal Eestis polnud olukord seevastu kaugeltki nii hea. Kuna viimase paari aasta jooksul pole Eestisse tulnud märkimisväärseid Euroopa abirahasid, oli nii riik kui ka kohalikud omavalitsused ehitustööde tellimisel suhteliselt tagasihoidlikud. Paljud vee- ja kanalisatsioonitrassid vajaksid uuendamist ning omavalitsused oleksid abirahade toel valmis neid objekte avama. Sadamate ja sildade ehitamisel valitses samuti vaikus. Tee-ehitust oli parasjagu, kuid siin tegi ilma vauid üks tellija – Maanteeamet.

2016. aasta suhtes olen suhteliselt optimistlik, sest Euroopa abirahade kraanid võivad nüüd varasemast rohkem avaneda, mis elavdab just rajatiste ehitamise turgu.

Hinnad jäävad sellegi poolest stabiilseks, sest konkurents on kõva. Trend näitab, et  hankeid korraldatakse rohkem kuid väiksemate summade eest, soosib see väiksemaid tegijaid, kes tänu oma paindlikkusele ja väiksematele kuludele omavad eelist. Suuremad ettevõtted peavad oma kulutused üle vaatama, et konkurentsis püsida.

Tellijatele kujuneb eelolev aasta soodsaks, sest ehitatakse väga mõisitliku hinna eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles