Ettevõtlusminister: ekspordi liigne kontsentreeritus ei ole hea
10. detsember 2015, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile avalikustatud EASi ja EY uuringust selgus, et viis suurimat eksportööri moodustavad kokku suisa viiendiku Eesti ekspordist. Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul tuleb seda riski maandada.
«Ekspordi liigne kontsentreeritus ei ole majanduse seisukohalt kindlasti hea näitaja. Riskide maandamiseks on oluline, et eksport tuleks maksimaalselt suure arvu ettevõtete poolt, erinevatest kaubagruppidest ja läheks võimalikult erinevatesse riikidesse,» ütles Oviir.
Tema sõnul on antud eesmärki meeles peetud ka uue perioodi meetmeid kujundades. «Suurem rõhk on just uute eksporditurgude leidmisel ja eksportijate arvu kasvul ning ekspordimahu kasvatamisel. Esmajoones toetab seda EASi peatselt avatav Ettevõtja Arenguprogramm, mille eesmärk on kasvatada nii ettevõtete üldist võimekust kui ka tõsta neid väärtusahelates kõrgemale, mis omakorda suurendab konkurentsivõimet välisturgudel. Kuid oluliselt panustatakse sinna ka läbi klastrite ja TAK-i programmide,» kirjeldas ta.
Lisaks toodete ja turgude diferentseerimisele on tema sõnul oluline ka erinevate müügikanalite kasutamine. Hetkel on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumil käimas e-ekspordi uuring, mis aitab tuvastada kitsaskohti ettevõtete jaoks, kes soovivad kasutada e-kanaleid ekspordi alustamiseks või suurendamiseks.
«Samas Eesti puhul tuleks ekspordi numbreid interpreteerides arvestada ka asjaolu, et ca kümnendiku kogu kaupade ekspordist annab üks suur ettevõte (Ericsson Eesti AS - toim), kui teda mitte arvestada, siis jaotub ekspordi koormus oluliselt ühtlasemalt ettevõtete vahel,» ütles ta.
Samuti ei ole Eestil tema sõnul tegelikult ühte väga tugevalt domineerivat eksporditurgu, mis riske oluliselt suurendaks. Nii Soome kui Rootsi osakaal ekspordis jääb alla viiendiku ning teistel riikidel on see veelgi väiksem, mis tähendab, et ei olda liiga tugevas sõltuvuses ühe riigi käekäigust. «Samas on väga suur Euroopa Liidu osakaal, mis jätab üles regiooni riski. Antud probleemi lahendamiseks on koostatud Made in Estonia tegevuskava, mis aitab ettevõtetel liikuda ka kaugematele turgudele,» lisas ta.