Võlakaitseseadus võib laenamise kallimaks muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi täna riigikogus vastuvõetav võlakaitseseadus jätab ajutistes makseraskustes inimesele paljudel juhtudel kodu alles, muutub kodulaen edaspidi tõenäoliselt kallimaks.
Kodulaenuga on Eestis seotud ligi 160 000 perekonda. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli veebruari lõpus 4,18 miljardit krooni ehk 4,39 protsenti kõigist eluasemelaenudest. Hinnanguliselt tähendab see, et Eestis on hätta sattunud umbes 7000 kodulaenu võtjat, selgub seaduseelnõu seletuskirjast.
Võlakaitseseadus loob tavalise inimese jaoks riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul uue menetluse, mis võimaldab makseraskuste tekkides säilitada oma kodu ja vältida pankrotti.
Vaheri selgitusel saab edaspidi taotleda kohtult võlgade ümberkujundamist (ajatamist, osadena täitmist), kui läbirääkimised võlausaldajatega pole soovitud tulemusi andnud. Peatähtis on Vaheri väitel see, et võlgnik oleks võimeline esitama kohtule reaalselt teostatava plaani, kuidas, mis ulatuses ja kui pika aja jooksul on ta võimeline oma kohustusi täitma nii, et see oleks ka võlausaldajatele pankrotist kasulikum.