Nordea prognoosib järgmisel aastal tarbimisbuumi aeglustumist
9. detsember 2015, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt hakkab seni sisetarbimisele toetunud Eesti majanduskasv muutuma järk-järguliselt laiapõhjalisemaks, oodata on ekspordi ja investeeringute mõõdukat kasvamist järgmistel aastatel.
2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 1,3 protsendi ulatuses ning 2016. aastal 2,7 protsenti.
Lõppev aasta oli madalaima globaalse kaubanduse ja SKT kasvuga aasta pärast suurt kriisi 2009. aastal. Arenevate majanduste kasvuprobleemide kõrval on taas tõusetunud geopoliitilised riskid. Euroopat mõjutab migratsiooni tulv ja selle võimalikud kõrvalmõjud. Põgenike arv Põhjamaadesse küündib 2015. aasta lõpuks 250 tuhandeni ehk ligi protsendini rahvastiku arvust. See tõstab lähiaastatel majanduskasvu vähemalt 0,1-0,2 protsenti aastas.
«Prognoosime siiski järgmisteks aastateks arenenud riikide kõrval taaskord arenevate turgude kasvu elavnemist eeskätt toorainet importivate riikide toel,» ütles Tõnu Palm, Nordea panga peaökonomist Eestis.
Nordea hinnangul on euroala kasv järgmisel aastal mõnevõrra kiirem migratsiooni ning Euroopa Keskpanga stimuleeriva rahapoliitika toel. Euroala majanduskindlustunne läheneb 2011.aasta tipule. Samas Eesti ja Soome tööstuse eksporditellimused paranevad viiteajaga.
2017. aastal prognoosib Nordea Eestile majanduse elavnemist 2,9 protsendi võrra.
Eesti tööjõuturg püsib ekspordi riske trotsides jätkuvalt tugev, tööturul aktiivsete inimeste osakaal tööealisest elanikkonnast on saavutanud rekordilise taseme - 70,9 protsenti.
Palmi hinnangul on majanduse pikemaajalise kasvu riskid pingestuva tööturu taustal investeeringute edasilükkamine ning lõhe palkade ja tootlikkuse vahel: «Võrreldes kaubanduspartneritega investeerime liiga tagasihoidlikult masinatesse ja seadmetesse. Palkade ja tootlikkuse lõhe kestmine mõjutab kasumlikkust ja võib hakata piirama investeerimise võimekust. Lisaks kujuneb Eesti majanduspoliitika väljakutseks 2017. aastal euroalaga võrreldes kiireneva hinnakasvu ohjamine. Soome planeerib konkurentsivõime tõstmise ühe meetmena kulude kasvu hoidmist euroalast madalamana. Eestil tuleb teha oma nutikad strateegilised valikud, et kasvava hinnataseme juures edendada reaalset konvergentsi.»