Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve
9. detsember 2015, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis täna vastu järgmise aasta riigieelarve, mille prioriteetideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, lastega perede toimetuleku parandamine, madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, majanduskasvu edendamine, riigi ja kohaliku halduse reform, ääremaastumise leevendamine ning valmistumine 2018. aasta Euroopa Liidu eesistumiseks.
Eelarve poolt hääletas 58 koalitsiooni- ja selle vastu oli 40 opositsioonisaadikut.
Tuleva aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti ehk 358 miljonit eurot suurem, kui 2015. aastaks riigieelarvega planeeriti. Eelarve on 0,6 protsenti struktuurses ülejäägis.
Suuri muudatusi riigikogus eelarvesse ei tehtud. Novembris kiitis rahanduskomisjon heaks valitsuse ettepaneku tõsta nelja protsendi võrra kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajate palka. Rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri sõnul tõuseb kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tuleval aastal 830 euroni kuus. Siseturvalisuse valdkonna palgakasvuks on tema sõnul ette nähtud 4,7 miljonit eurot.
Samuti otsustas komisjon suurendada maaeluministeeriumi valitsemisala investeeringuid 1,5 miljoni võrra, mis suunatakse PRIA maaelu arendamise toetuse süsteemi. Lisaks toetas komisjon ettepanekuid, millega koondatakse näiteks keskkonnaministeeriumi ja maavalitsuste finants- ja palgaarvestus riigi tugiteennuste keskusesse.
Detsembris otsustati nn katuserahadeks jagada kokku 6,5 miljonit eurot. Lisaks toetas rahanduskomisjon Holsmeri sõnul valitsuse ettepanekut suunata 5,6 miljonit eurot hariduskuludeks, mis aitab tema kinnitusel kaasa, et õpetajate palk tõuseks järgmisel aastal umbes kuus protsenti. 4,4 lisamiljonit suunatakse komisjoni otsusel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammi rahastamiseks.
Septembris riigikokku saadetud riigieelarve kohaselt makstakse järgmisel aastal rohkem pensione ja panustatakse rohkem tervishoiule. Riikliku pensioni summa kasvab tänavusega võrreldes 88,9 miljonit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 5,5 protsenti ehk 396 euroni, jäädes seejuures tulumaksuvabaks.
Ravikindlustusse suunab valitsus järgmisel aastal 51,8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Lisaraha eest tagatakse kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste kättesaadavus senisel tasemel ja täidetakse tervishoiutöötajate palgakokkulepet.
Kaitsekulud on 2,07 protsenti suvise prognoosi järgi. Võrreldes tänavusega kasvab kaitse-eelarve 37,1 miljoni euro võrra ehk üheksa protsenti. Kahele protsendile lisanduvad liitlaste pideva kohalolu tagamise kulud. Kaitse-eelarve summas 451 miljonit eurot tagab Eesti kaitsevõime arengu ja selle, et suudame vastata muutunud julgeolekukeskkonna väljakutsetele. 2016. aastal jätkatakse uute suurte relvasüsteemide, nagu jalaväe lahingumasinate ja tankitõrjeraketisüsteemide hankimist.
Sisejulgeoleku tugevdamiseks eraldatakse 371 miljonit eurot. Lisaks politsei ja teiste sisejulgeoleku töötajate palgatõusule on 2016. aasta prioriteetideks Eesti idapiiri väljaehitamine, milleks on järgmisel aastal ette nähtud 20 miljonit eurot, kiirreageerimisvõime tugevdamine ning politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti varustuse uuendamine. Samuti avatakse järgmisel aastal renoveeritud Piusa kordon ja Narva-2 piiripunkt.
Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamiseks kasvavad peretoetused järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot.
Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ning eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurot kuus. Sünnitoetust makstakse kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1000 eurot iga lapse kohta.
Madalapalgaliste toimetuleku suurendamiseks ja nende tööturul hoidmiseks tõuseb tulumaksuvaba miinimumi määr 154 eurolt 170 eurole kuus ehk 1848 eurolt 2040 eurole aastas.
Samuti luuakse madalapalgalistele töötajatele võimalus tagasi saada töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks. Töövõimereformi rakendumine toob kaasa vähenenud töövõimega inimestele ja nende potentsiaalsetele tööandjatele mahuka teenustevaliku pakkumise.
Tööjõumaksude langetamine tagab majandusele kasvusõbralikuma maksustruktuuri. Majanduskasvu panustab valitsus pikaajalises perspektiivis, seda eelkõige hariduse tähtsustamise varal. Seetõttu tõusevad järgmisel aastal õpetajate palgad.
Majanduskasvu toetab tööjõu oodatava maksukoormuse alanemine. Samuti langeb lähiaastatel sotsiaalmaksu määr. Väheste eranditega läbipaistva maksusüsteemi hoidmine ja toetamine tõhusa maksukogumisega toetab ausat konkurentsi. Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse suunatakse järgmisel aastal 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni euro rohkem kui mullu.
Riigi halduskorralduse reformimiseks ning ääremaastumise leevendamiseks järgib valitsus põhimõtet, et valitsussektori tööhõive peab olema proportsioonis tööealise elanikkonnaga. Järgmisel aastal vähendatakse valitsussektori töötajate arvu 750 võrra. Ühtlasi hoiab ametnike vähendamine valitsemiskulusid järgmisel aastal kokku 13 miljoni euro ulatuses.
Samas tõuseb pea kõikide põhiseaduslike institutsioonide eelarve, neist kõige enam riigikantselei eelarve (81 protsenti), seda peamiselt seoses Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ja Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks ettevalmistamisega.