Eesti loobus finantstehingumaksu kehtestamisest
8. detsember 2015, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti loobus teisipäeval toimunud Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumisel lõplikult finantsteenuste maksu (FTT) kehtestamist soovivate riikide rühmas osalemisest.
«Eesti on tänasest [FTT kehtestamise tõhustatud koostöö riikide nimistust] väljas, 10 riiki jätkavad,» ütles rahandusminister Sven Sester sotsiaalmeedia vahendusel ja lisas, et kompromissid praegusel kujul on kaugenenud algsetest eeldustest ehk madalast määrast ning võimalikult laia spektrit katvast baasist.
Varem on valitsusel praegusest FTT kompromissettepanekust soovitanud loobuda muuhulgas finantssektori klaster Finance Estonia ning suuremad kommertspangad. Austria rahandusministri esitatud kompromissettepanek oleks ette näinud kitsa hulga aktsiatehingute maksustamist, erandeid turutegijatele ning pensionifondide tehingute maksustamise vältimist.
Euroopa Komisjon avaldas 28. septembril 2011. aastal ettepaneku finantstehingute maksu kehtestamiseks Euroopa Liidu 27 liikmesriigis, kuid selles ei saavutatud kokkulepet. 2013. aastal pärast Kreeka ja teiste riikide võlakriisi otsustasid 11 riiki alustada arutelusid finantstehingute maksu ühtse süsteemi loomiseks, et tagada liikmesriikide fiskaalne jätkusuutlikkus, suurendada Euroopa Liidu finantssüsteemi stabiilsust ja vältida konkurentsimoonutusi erinevate majandussektorite vahel. Finantstehingute maksu tõhustatud koostöö formaadis on seni osalenud Austria, Belgia, Eesti, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Slovakkia ja Sloveenia.
Esialgse ettepaneku kohaselt sooviti koguda maksu kõigilt finantsinstrumentidega tehtavatelt tehingutelt, kui vähemalt üks tehinguosaline asub Euroopa Liidus. Võlakirjade ja aktsiatega tehtavate tehingute maksumäär oleks olnud 0,1 protsenti ja tuletislepingute maksumäär 0,01 protsenti. See oleks toonud Komisjoni hinnangul sisse umbes 57 miljardit eurot aastas. Finantstehingute maksuga sooviti maksustada eelkõige 85 protsenti finantsinstitutsioonide vahel toimuvatest tehingutest, kodanikke ja ettevõtjaid otseselt ei oleks maksustatud.