Eesti Pank kehtestab pankadele olematu kapitalipuhvri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/02/4760535t1h1b5c.jpg)
Eesti Pank kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 Eestis tegutsevatele pankadele täiendava vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude, mis vähendab kiire laenukasvu riske pankade jaoks. Kuna praegu on laenukasv kooskõlas majanduskasvuga, siis kehtestas Eesti Pank kapitalipuhvri nõude Eestis esialgu null protsendi tasemel.
Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude eesmärk on, et pangad koguksid kiire laenukasvu perioodil lisakapitali, mille abil oleks võimalik katta hiljem tsükli languse ajal tekkida võivaid kahjumeid. Samuti võivad kiire kasvu perioodil kehtestatud kõrgemad kapitalinõuded aidata aeglustada laenukasvu ja varade hindade tõusu, teatas Eesti Pank.
Eesti Pank hakkab kord kvartalis hindama, kas muutused laenutsüklis võiksid edaspidi tingida vajaduse kapitalipuhvri määra muuta. Selline analüüs põhineb suures osas eelnevalt määratletud indikaatoritel, mis kirjeldavad laenukoormuse ja kinnisvara hindade kasvu ning muutusi laenuvõtjate või finantssektori riskikäitumises.
Vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue on üks Euroopa Liidu kapitalinõuete direktiivis toodud makrofinantsjärelevalve vahenditest, mida liikmesriigid peavad finantsstabiilsuse kindlustamiseks rakendama. Seejuures kehtivad puhvrimäärad ka üle riigi piiride, mis tähendab, et Eesti Panga kehtestatud määra peavad omavahendite vajaduse hindamisel arvestama ka välismaised pangad, kes tegutsevad Eesti laenuturul filiaalide kaudu või kellel on siin otseseid piiriüleseid krediidiriskipositsioone. Teiselt poolt peavad Eesti pangad täitma teiste riikide kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõudeid, mis näiteks Rootsis ja Norras on hetkel kehtestatud 1 protsendi tasemel ning tõusevad järgmise aasta teises kvartalis 1,5 protsendini.