Lõviosa võrgutasust läheb riigifirmade kasumiks

Aivar Õepa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleringi üks uuemaid investeeringuid, Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliin.
Eleringi üks uuemaid investeeringuid, Tartu-Viljandi-Sindi kõrgepingeliin. Foto: Elering

Põhivõrguoperaatori Eleringi põhjendatud tulukus moodustab võrgutasudest 46,1 protsenti, samas kui näiteks suurima jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi tulukuse osakaal võrgutasust on 18,9 protsenti, selgub konkurentsiameti koostatud Eleringi investeeringute mõjude aruandest.

Arvestades, et Eleringi võrgutasu moodustab Elektrilevi küsitavast võrgutasust 34,6 protsenti, ulatub kahe võrguhalduri summaarne tulukus 35 protsendini, ehk teisisõnu: iga tarbija makstavast võrgutasu eurost läheb 35 senti kahe riigifirma kasumlikkuse tagamiseks.

Kapitalikulu, mille seas on elektrivõrku tehtavad investeeringud, moodustab Eleringi küsitavast võrgutasust pisut üle kolmandiku: 34,7 protsenti. Tavatarbijale, kes maksab Eleringile võrgutasu jaotusettevõtete kaudu, läheb igast võrgutasuks makstud eurost 28 senti põhivõrku tehtavateks investeeringuteks ning 18 senti jaotusvõrgu investeeringuteks.

Elektrituruseaduse kohaselt peab võrgutasu suurus tagama investeeritud kapitalile põhjendatud tulukuse. Kapitalikulu (põhivara kulum) ja põhjendatud tulukus on seotud ettevõtte elektripõhivõrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivaraga ning elektripõhivõrku teostatavate investeeringutega, seisab aruandes. Konkurentsiamet tõdeb, et neil komponentidel on kõige suurem osakaal võrgutasude kujunemisel.

Konkurentsiameti hinnangul kasvaks võrgutasud üle kümne protsendi aastaks 2025, kui kapitali hind jääb tänasele madalale ltasemele ja Elering investeerib keskeltläbi 20 miljonit eurot aastas. 33 miljonit eurot aastas investeerides tõuseks võrgutasud kümne aastaga ligi veerandi (23,8 protsenti).

Samas märgib amet, et tegelik hinnatõus jääb märkimisväärselt väiksemaks, sest aastaks 2019 amortiseerub suur osa Eleringi enne 2003. aastat soetatud põhivara.

Vaata ka konkurentsiameti aruannet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles