Eesti majandusnäitajad panevad Euroopa Komisjoni muretsema
26. november 2015, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni hinnangul ületavad mitu majandusnäitajat Eestis soovituslikke piirväärtusi – näiteks tööjõu ühikukulu, eluasemehindade kiire kasv ja rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon.
Täna Euroopa Komisjoni avaldatud 2016. aasta majanduskasvu analüüsiga algas Euroopa Liidu iga-aastane majanduse juhtimise tsükkel ehk Euroopa poolaasta. Esimest korda koostati põhjalik analüüs ka Eesti kohta, et hinnata võimalikke makromajanduslikke riske.
Analüüsi järeldused esitatakse 2016. aasta veebruaris iga-aastase riigipõhise aruande osana.
Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis ütles, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi keskmes on meetmed, mille abil on võimalik toetada majanduse elavnemist. «Vaja on hoogustada investeerimist, otsustavaid struktuurireforme ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat. See on mootor, mis aitaks kaasa liikmesriikide vastastikusele majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele. Püüame ühtlustada majanduses ja sotsiaalvaldkonnas saavutatud tulemusi kogu Euroopas ning lähendada neid parimate saavutustele,» selgitas ta.
Koos majanduskasvu analüüsiga avaldas komisjon ka häiremehhanismi aruande. Selles on nimetatud liikmesriigid, mille makromajanduslikku olukorda tuleb põhjalikumalt analüüsida, et hinnata võimaliku makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu, mis võib pidurdada liikmesriikide, euroala ja kogu ELi majandust. 2016. aasta Euroopa poolaasta tsükli makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames analüüsitakse põhjalikult 18 riiki.
Lisaks eelnevale avaldas komisjon täna ka soovituse euroala majanduspoliitika kohta, ühise tööhõivearuande kavandi ja ettepaneku struktuurireformi tugiprogrammi kohta.