Arendajad: bürokraatia pidurdab Muuga pumpelektrijaama arendust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuga sadam.
Muuga sadam. Foto: Toomas Huik

Kuni 350 miljonit maksva Muuga pumphüdroakumulatsioonijaama arendajate sõnul seisab ehitus eelkõige Jõelähtme vallavalitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taga, millel puudub huvi detailplaneeringut ja keskkonnamõjude hindamist (KMH) kiirkorras menetleda.

Muuga pumpelektrijaama dokumentide menetlemine on kestnud üle seitsme aasta. «See on natuke naeruväärne. Kolm ja pool aastat on tavaliselt menetlustähtaeg,» ütles pumpelektrijaama arendaja Energiasalv OÜ juhatuse liiga Andre Lindvest BNSile.

Lindvest lisas, et arendajad valmistavad nii vallale, ministeeriumile kui ka Tallinna Sadamale ette pöördumist, milles palutakse tõsisemalt pumpelektrijaama dokumentide menetlemist. «Seda enam, et oleme endiselt Euroopa Komisjoni ühishuvi projektide nimekirjas.»

Pumpelektrijaama arendajad ootasid juba kaks aastat tagasi KMH ja detailplaneeringute kinnitamist. «Tänasel päeval ei ole meil jätkuvalt detailplaneering ega KMH strateegiline osa kinnitust saanud. Asi aina venib ja leiutatakse uusi põhjusi, miks asjaga edasi ei minda,» rääkis Lindvest.

«Siiamaani on olnud nii, et vald on meile saatnud täpsustavad küsimused detailplaneeringu eskiisi osas, millele oleme ka vastanud. Pärast seda tuleb järgmine ports küsimusi. Meie projekti planeeringu vastuvõtmine peaks olema lihtsustatud korras, aga täna puudub riigil huvi,» märkis Lindvest.

Kokku võib Muuga pumpelektrijaama projekt Energiasalve hinnangul maksma minna 300-350 miljonit eurot.

Esialgse kava kohaselt rajatakse Muuga sadama territooriumile kuue aasta jooksul graniiti süvendid, kuhu ehitatakse pumphüdroakumulatsioonijaam. Maapealseid ehitisi planeeritakse 10, sealhulgas 80 meetri kõrgune maa-alust šahti teenindav tõstetorn.

Muuga lahte rajatavast veehaardest lastakse merevesi 500 meetri sügavusel maa sees asuvatesse elektrijaama turbiinidesse ja seejärel maa-alustesse mahutitesse. Maa-alused mahutid on plaanitud sellise suurusega, et jaam saaks töötada järjest 12 tundi. Kui mahutid on täis, tuleb neisse lastud vesi tagasi maapinnale pumbata.

Maa-aluse elektrijaama nimivõimsuseks on kavandatud kuni 500 megavatti. Pumphüdroakumulatsioonijaam töötaks elektrisüsteemi tasakaalustajana ja tuuleparkide töö reguleerijana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles