Krediidiinfo andmetel on tüüpilise Eesti firma klientide hulgas 18 protsenti kõrge krediidiriskiga ja sellistega tegelemisest soovitas krediidiinfo asedirektor Alar Jäger hoiduda.
Makseraskuste vältimiseks tuleb kliente tunda
17. september 2008, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jägeri sõnul tuleb nüüd rohkem kui kunagi varem oma kliente tunda. Hea näitena tõi ta põllumajanduse, kus makseraskusi praktiliselt pole, sest kaubavahetus käib ühtede ja samade vahel.
«Neis ettevõtetes, kus asjad hästi juhitud ja krediidipoliitika paigas, ei juhtu midagi,» kommenteeris Jäger olukorda.
Ta lisas, et praegu muutub üha enam oluliseks müük, sest selle edukusest sõltub kogu ettevõtte käekäik. «Head aastad, mil otsuseid oli lihtne teha, on paljusid juhte uinutanud, nüüd tuleb pingutama hakata ja heast müügist sõltub palju.»
Jägeri hinnangul võib lähiajal, kui turg veelgi kukub, ka makseraskustes ettevõtteid juurde tulla ja osa neist võib ka tegevuse lõpetada.
Krediidiinfo metoodika järgi on üle 45 päevase makseviivituse puhul tegu lühiajalise maksejõuetusega, kui aga võlad ulatuvad juba üle kuue kuu, on tegu pikaajalise maksejõuetusega, millest enamik ettevõtteid enam välja ei tule.
Jägeri sõnul on praegu kõige suurem mure, et ei tekiks nõndanimetatud doonoriefekti, kus üks firma haarab endaga põhja kaasa teise ja see omakorda järgmise. Seda aitab vältida analüüsil põhinev krediidipoliitika.