Riigikontroll ei ole rahul valitsuse tööga majanduse arendamisel

Riigikontrolör Alar Karis. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti majanduse kroonilised hädad on taandunud makromajanduslike näitajate positiivsuse varju, kuid mitte kadunud, kirjutab riigikontrolör Alar Karis Riigikontrolli aastaraportis.

«Probleemide sõlme on pigem koomale tõmmatud, mitte lahti harutatud. Eesti majanduse masinavärk ei tööta oma parimal võimalikul moel ja probleemide lahendamiseks ei piisa vaid ühe-kahe ministeeriumi pingutustest,» selgitas Karis.

Üks sõlmküsimustest on Karise hinnangul seotud tööturu toimimise ja tootlikkusega rahvastiku kahanemise tingimustes.

«Probleem on selles, et Eesti majanduses ei ole veel toimunud muutusi, mis pakuks suuremale osale Eesti tööjõust selliseid töökohti, kus oleks võimalik luua rohkem lisandväärtust. Samavõrd on probleem ka see, et paljude Eesti töötajate oskused ei pruugi sobida selleks, et töötada kesk- ning kõrgtehnoloogilistel töökohtadel,» kirjeldas Karis.

Karise sõnul on valitsus lubanud selles vallas teha suuri muudatusi, lõhkuda müüre eri ametkondade vahelt ja muuta seeläbi valitsemist efektiivsemaks, kuid  praeguseks ei ole tegudega kuigi kaugele jõutud.

Positiivseks peab Karis, et valitsuse tegevuskavva on siiski võetud paljud soovitused, mille Riigikontroll on viimasel paaril aastal teinud. Lisaks ka jätkuvalt konservatiivne lähenemise riigieelarve kulude kasvatamisele ning püüdlus võidelda riigivalitsemisel tarbetu bürokraatiaga.

Kõige olulisemateks Eesti arenguriskideks peab Riigikontroll vähest tootlikkust ja tööturu struktuurseid probleeme. Riigikontroll heidab valitsusele ette, et nende majandus- ja ettevõtluspoliitika ei kujunda tööturunõudlust sihipäraselt; valitud eelisarendatavad kasvuvaldkonnad ei pruugi olla Eesti jaoks parimad; puudub selgus, millist tööjõudu, kui palju ja kuidas tuleks koolitada, et oluliselt paraneks tööjõu tootlikkus. Lisaks teeb valitsus riigikontrolli hinnangul ettevõtluse regionaalsel ergutamisel ja töökohtade loomisel liiga hilja ja liiga vähe.

Samuti on raporti kohaselt puudulik valitsuse info tööjõu pakkumise suunamiseks ja tööjõuvajaduse prognoosimist on aastaid alatähtsustatud ning valitsuse aktiivsed tööturumeetmed ei suuda tuua lahendust tööturu struktuursetele probleemidele; töötute teadmises ja oskused ei vasta tööturu vajadustele; Töötukassa pakutavad teenused ei panusta oluliselt töötute kvalifikatsiooni kasvu; tööpuuduse piirkondlikele probleemidele pole suudetud pakkuda toimivat lahendust.

Riigikontrolli soovitused probleemide lahendamiseks:

• parandada majandus-, haridus-, töö-, regionaal- ja rändepoliitika koostoimet, et ministeeriumides oleks sarnane tervikvaade probleemidest, lahenduste rakendamisest ja oodatavatest mõjudest, ning vajaduse korral koostada tegevuste koordineerimiseks näiteks tööjõu tootlikkuse kasvu tegevuskava;
• leppida kokku, millises valdkonnas või väärtusahelas, kui palju ja milliseid töökohti peaks Eestis majanduspoliitiliste meetmete abil kaduma, tekkima või ümber kujundatama;
• koostada tööjõuvajaduse prognoos, mis annaks vajalikku infot nii majandus-, haridus- kui ka tööturumeetmete tulemuslikuks kujundamiseks;
• luua riigireformiga kohalikule omavalitsusele eeldused piirkondliku ettevõtluse arendamiseks;
• muuta olemasolevad piirkondlikud tegevuskavad reaalselt valitsuse poliitikavalikuid ja rahastamisotsuseid suunavateks instrumentideks või vastasel korral need tegevuskavad kaotada;
• täpsustada infot õpingute katkestajate ja katkestamise põhjuste kohta; viia seejärel fookustatult ellu hariduspoliitilised meetmed, mis on mõeldud õpingute katkestajatele, noortele töötutele ja elukestvat õpet enim vajavatele sotsiaaldemograafilistele rühmadele (vanemad, kodus vene keelt rääkivad, madala haridustasemega inimesed jt); motiveerida ettevõtjaid panustama oma töötajate oskuste pidevasse arendamisse;
• arendada tööturuteenuseid ka konkreetselt tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks, muu hulgas arvestada tööturuteenuste kujundamisel regionaalseid eripärasid, pakkuda senisest enam ametioskuste omandamisele suunatud tööturuteenuseid ning hinnata, mil määral rahastada neid teenuseid töötuskindlustusmakse rahast;
• rakendada riigi rändepoliitika viisil, et see toetaks maksimaalselt Eesti riigi majanduskasvu.