FT: Baltimaad pakuvad lootust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti riikide lipud.
Balti riikide lipud. Foto: SCANPIX

Kõik kolm Balti riiki on pärast mulluseid, Euroopa Liidu sügavaimaid langusi taas kasvuteel, pakkudes lootust ka teistele kasinuse kaudu kriisist väljapüüdlejatele.

Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis üle ootuste 4,7 protsenti. Tegemist on kolme aasta kiiruserekordiga.

Läti teatas teisipäeval, et nende majandus kasvas sama perioodiga 2,7 protsendi võrra, mis on esimene kasv enam kui kahe aasta jooksul.

Veidi varem kandis oma kasvunumbri ette ka Leedu. Tõsi küll, tagasihoidlikumad 0,6 protsenti.

Taastumist on tagant tõuganud kasvav nõudlus Baltimaade ekspordi järele, eriti Saksamaal ja Rootsis. Samal ajal üritab piirkond leida tasakaalu pärast majanduskriisiga lõppenud krediidipummelungi.

Uus kasv on tulnud kõige karmimate kokkuhoiumeetmete kiuste, mida Euroopa Liidus on rakendatud – Balti trio on pidanud kõva lahingut, et oma ülekäteläinud eelarvepuudujäägid euroga liitumise nimel kontrolli alla saada.

Samal ajal kui kogu Euroopas riigirahanduste remontimise meetodite üle vihane vaidlus käib, osutavad kasinuse ja kokkuhoiu pooldajad Baltimaade taastumisele kui näitele sellest, et eelarvekärped ja majanduskasv ei ole mitte vastandid.

Balti piirkonda tabas globaalse finantskriisi keeristes üks rängemaid hoope üldse, kusjuures Läti pidi Rahvusvaheliselt Valuutafondilt 7,5 miljardit abilaenu võtma, kuna majandus kuivas kokku ligi viiendiku.

Paljud analüütikud prognoosisid, et kolmikul ei ole muud võimalust, kui oma valuutad devalveerida ja euroga liitumise plaanid mõneks ajaks varna visata, lootuses taastumine ekspordiga käima lükata.

Selle asemel hoiti oma rahad euro küljes kinni ning valiti nn sisedevalveerimise tee - karmid palga- ja kulukärped.

Samasugusest olukorrast leiavad end peagi mitmed võlgade all lookas eurotsooni riigid, nagu näiteks Kreeka, Portugal ja Iirimaa, mis peavad samuti korraldama taastumise ilma võimaluseta valuutakursse ujuma lasta.

«Kindlasti on Euroopal siin Baltimaadelt nii mõndagi õppida,» ütles investeerimisfirma East Capitali analüütik Marcus Svedberg.

Samas ei olnud ta kindel, kas Lääne-Euroopal on julgust Balti-stiilis reforme ette võtta. Näitena tõi ta kontrasti Läti ja Prantsusmaa vahel: üks oli rahulik, teises tõid pensionikärped kaasa pisikese kodusõja.

Eesti euroga liitumise kuupäev on 1. jaanuar, kuid Läti ja Leedu peavad karmi kasinuse teed edasi käima, et aastaks 2014 - nagu nad ise endale sihiks on seadnud - ELi eelarvereeglite raamesse jõuda.

Capital Economicsi analüütik Neil Shearing hoiatas, et taastumine on praegu veel habras ning Läti ja Leedu omadega Eestist maas.

«Kõige hullem finantskriis on Baltimaades kindlasti möödas. Aga sellel piirkonnal puudub paraku ekspordivõimsus, millega majandust eelolevatel aastatel edasi viia,» ütles ta.

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles