Tulevikus võib revidendi kahtlus tuua maksukontrolli?!

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Janus Paurman
Janus Paurman Foto: EY

Maksud ja ettevõtlusmaastik on Eestis alati väga delikaatne teema ja seetõttu ajastatakse uute seadusemuudatuste kooskõlastamine väga täpselt. Kesksuvel, kui ajakirjanikud ja opositsioon olid kõikide eelduste kohaselt suvepuhkusel, avalikustasid usinad Rahandusministeeriumi töötajad maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu, mille ühe muudatusega soovitakse anda Maksu- ja Tolliametile õigus alustada maksukontrolli juba ennetavalt, vaid ametniku kahtluse alusel.

Kooskõlastusringil oleva seaduseelnõuga (toimik nr 15-1062) soovitakse muuta mitmeid olulisi maksukorralduse seaduse sätteid (vallasasja vaatlus, maksuinfo avalikustamine, vabatahtlike registreerimine), kuid siinkohal pöörame tähelepanu just maksuhalduri uuele õigusele alustada maksukontrolli juba ennetavalt, ametniku kahtluse alusel (maksukorralduse seaduse § 59 lg 21), kui on olemas põhjendatud kahtlus, et toime pannakse maksupettus. Oluline on meeles pidada, et kõnealune seaduseelnõu on momendil alles kooskõlastusringil ega ole veel Riigikogule esitatud.

Seletuskirjas selgitab ministeerium ausalt ja avameelselt, et senised meetmed (väärismetalli sisaldavate toodete pöördmaksustamine, kütuse valdkonnas käibemaksu tagatise rakendamine) ei ole suutnud maksuõigusrikkumisi peatada, sest ettevõtjad on olnud „üle ootuste“ kavalad ja vahetanud tegevusvaldkondi kiiremini, kui seadusandja jõuab piiranguid kehtestada. Seega on riik otsustatud mõjutada kogu ettevõtlusmaastikku ning kehtestada täiendav ettevõtlusvabadust piirav säte – seda loomulikult üldise hüvangu nimel. Uus säte annab õiguse kontrollida ennetavalt kõiki ettevõtteid, kus aga ametnik pettust haistab. Loodame, et laiaulatuslik piirang toob maksupettuste tõkestamisel lõpuks edu.

Mis on põhjendatud kahtlus?

Lugejal on tekkinud kindlasti sarnaselt autoriga huvi, mida kujutab endast see ametniku põhjendatud kahtlus? Seletuskirjast selgub, et seda „põhjendatud kahtlust“ ei olegi võimalik üheselt piiritleda, küll aga on see määratlemata õigustermin piisav, et revident saaks alustada ennetavat kontrollimenetlust. Loomulikult peab revident kontrolli alustades oma kahtlused koos põhjendustega ka ettevõtjale ära selgitama.

Õnneks annab ministeerium siiski üldised juhised, mis ausaid ettevõtjaid rahustama peaks. Selgitustest nähtub, et põhjendatud peab olema kahtlus, et maksumaksja võib panna toime maksupettuse. Revidendis võivad selle kahtluse tekitada näiteks äriühingu varasem ebausaldusväärne käitumine, maksuhalduril olevate andmete töötlemisel tehtud tähelepanekud ja muud usaldusväärsed riskianalüüsid, mis viitavad kontrollivajadusele. Kui seletuskirjas mainitud ebausaldusväärne käitumine on lugejale enam-vähem arusaadav (arvame, et selleks võivad olla näiteks vigaselt esitatud deklaratsioonid või nende parandused), siis ülejäänud kahtluse alused jäävad vägagi salapäraseks ning ettevõtjatele kahjuks arusaamatuks.

Keda siis kontrollitakse?

Riskigruppidena toob seletuskiri välja väärtuslike kaupadega tegelevad maksumaksjad (väärismetallid, kütus) ning sektorid, kus kauba lõplik ostja müüb kauba edasi välisriikidesse ehk tegeleb ekspordiga. Autor nõustub, et teatavad sektorid on maksupettuste viljelemiseks soodsamad, küll aga jääb arusaamatuks, miks soovitakse rõhuda Eesti eksporditurgu, kes loob tegelikult suurema osa meie majanduslikust lisandväärtusest. Ilmselt on kurikuulus Exceli tabel seljatanud jällegi ettevõtluskeskkonna!

Raskemaks ju ei lähe …?

Kindlasti ei pea maksumaksja muretsema, sest seletuskirjas on ministeerium kinnitanud, et enne deklaratsiooni esitamist läbiviidav ennetav kahtlusel põhinev kontroll ei ole ettevõtjale koormavam. Revidendid küsivad maksumaksjalt kogu vajaliku info, mis muidu oleks saadud ka järelkontrolli toimingutega – võimalik, et see ongi maksumaksjate ja maksuhalduri uue koostöövormi üks näide.

Ehk oleks paslik paluda kontrollijal esitada siis juba ka ettevõtte maksudeklaratsioonid, sest andmed on maksuhalduril kogutud ja ülevaade olemas?

Kiitust ja mõistmist!

Kindlasti tuleb hinnata ka seadusemuudatuse väljatöötajaid ning sümpaatne on see, et Eestis mõistetakse maksupettuste negatiivset mõju kogu majandusele ning sellega võitlemisel astub riik järjest kindlamaid samme ja rakendab üha uusi meetmeid. Tuleb meeles pidada, et maksutulu efektiivsem kokkukogumine on alati parem lahendus, kui uute maksude kehtestamine või kehtivate maksumäärade tõstmine.

Siiski tasuks korra mõelda sellele, et äkki vajaks ettevõtlusmaastik pärast mitmeid seadusemuudatusi, täiendavaid kohustusi ja piiranguid lõpuks veidi hingetõmbeaega, et kohaneda ning keskenduda oma igapäevatööle, mitte oodata ja peljata uusi maksumuudatusi, mis käsitlevad kõiki kui potentsiaalseid maksupettureid.

Autor: Janus Paurman, EY maksuosakonna konsultant

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles