Välisinvestorid on asunud vabanema nn eurotsooni perifeeria riigivõlakirjadest, kuna tunnevad nende riikide majanduste pärast üha suuremat muret.
Välisinvestorid hülgavad riskantseid eurotsooni võlakirju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võlakriisi tipphetkedel tänavu teises kvartalis, kui maksekatkestuste oht oli käegakatsutav, läksid Kreeka, Iiri, Portugali ja Hispaania riigivõlakirjad välismaiste pankade ja finantsasutuste käest üle kohalikele ametivendadele.
Nagu selgub aga Citigroupi poolt Maailmapanga ja Eurostati andmete alusel tehtud uuringust, jätkus trend ka kolmandas kvartalis – riigivõlakirjade oksjonid tõmbavad praktiliselt eranditult ligi vaid kohalikke ostjaid.
Matrixi strateeg Bill Blain ütles: «See näitab, kui kaugele kriis on arenenud. Maksekatkestuste korral kannatavad kõige enam kohalikud asutused ja investorid.»
Eurotsooni võlakriisis on paljude investorite sõnutsi jõudnud kätte uus faas. Üha enam tuntakse muret selle pärast, et Euroopa nõrgematel majandustel seisab ees võlgade restruktureerimine.
Iiri 10-aastaste võlakirjade intressid lõid eile uusi rekordeid, väga kõrgel tasemel ulbivad ka Portugali ja Kreeka riigivõlakirjade tootlused.
Välismaiste pankade ja asutuste omanduses olevate riigivõlakirjade osakaal langes teises kvartalis järgmiselt: Kreekas 14 protsenti, Portugalis 12 protsenti, Hispaanias 8 protsenti ja Iirimaal 5 protsenti.
Portugali ja Iiri võlakirjade välismaine osalus langes teise kvartali lõpuks 65 protsendi peale, 2009. aastal oli vastav protsent 85. Kreekas oli langus 70 protsendilt 55 peale, Hispaanias aga 43 protsendi juurest 38 peale.
Kohalikud pangad ja asutused ostsid eile 75 protsenti Kreeka lühiajalistest riigivõlakirjadest.
Copyright The Financial Times Limited 2010.