Põllumajandustehnika hooldusega tuleb tegeleda võimalikult varakult

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihtsamate töödega saavad talunikud ise või oma töötajate abiga hakkama, kuid keerukamate tööde jaoks on vaja appi kutsuda ka spetsialistid.
Lihtsamate töödega saavad talunikud ise või oma töötajate abiga hakkama, kuid keerukamate tööde jaoks on vaja appi kutsuda ka spetsialistid. Foto: Erakogu

Nüüd, mil saak salves ja masinatega põllutööd enam ei tehta, on just õige aeg tegeleda masinate hooldamisega, et uue hooaja algul ei tekiks ebameeldivaid üllatusi.

Nii mõnigi põllumees on kevade hakul õudusega avastanud, et üks või teine hädatarvilik masin ning haakeriist pole oma ülesande täitmiseks tehniliselt piisavalt heas korras. Paraku võib tarviliku varuosa kättesaamisele kuluda nädalaid, mis põllumajandusettevõtte jaoks on hooajasiseselt lootusetult hilja. Eelmainitud olukorra vältimiseks tuleb pärast sügistööde lõppu masinapark süsteemselt läbi vaadata ning hakata hoolduse ja remondiga tegelema koheselt.

Konekesko Eesti AS hooldusinsener Georg Errapart paneb põllumeestele südamele, et kohe pärast põllutööde lõppu on kõige õigem aeg masinate hooldus ette võtta. «Vahetult pärast hooaja lõppu on igal põllumehel masinaga ette tulnud mured värskelt meeles. Praegu on ka hooldusjärjekord lühem ning mehaanikud saavad iga probleemiga põhjalikult tegeleda,» märkis Errapart.

Konekesko hooldusinsener selgitas, et sügisel tehtud hoole on võrreldes muu perioodiga ka taskukohasem, sest varuosade pikem tarneaeg tähendab soodsamat hinda ning hooldeks või remondiks võib põllumasina esinduse töökotta toimetada, kus teostatud tööd on odavamad kui mehaaniku kohalekutsumine enda juurde. «Samuti räägib sügisese hoolduse kasuks asjaolu, et kevadel on põllumehel niigi muid väljaminekuid. Hooajaväline masinahooldus võimaldab kulusid erinevate perioodide vahel jagada,» lisas ta.

Närilised lõhuvad juhtmeid

Tatoli hooldusjuht Alo Järve ja Baltic Agro Machinery hooldusjuht Jaanus Metsaots rõhutasid, et masinahooldust peaks alustama puhastamisest. Alo Järve sõnul on kombaini puhastamisel suurim abimees rohke suruõhk. Kasutada võib ka survepesurit, kuid sellisel juhul tuleks ettevaatlik olla laagrite ja elektripistikutega. «Enne pesu tasub määrdepritsiga kõik määrdeniplid üle käia. Pärast pesu peaks laskma masina kõigil komponentidel veidi aega töötada, laagritel soojeneda, et vesi eemalduks ning määrdepritsiga uuesti kõik niplid üle käia,» märkis Alo Järve. Kombaini puhastamata jätmisel võivad sinna sattuda toiduotsingul närilised ning toidupalukeste lõppemisel hakkavad nad hoopis elektrijuhtmeid närima.

Voore Farmi tehnikajuht Jan Tooming tõdes samuti, et põllumasinate puhastamata jätmisel võivad sinna elama asuda soovimatud külalised ehk närilised.

«Neil pole vahet, millest nad läbi närivad, kas masinasse unustatud leivakannikast või elulise tähtsusega juhtmepuntrast,» lausus Tooming. Seetõttu on nende ettevõttes esmatähtis sügisel hooaja lõpetanud masinate põhjalik pesu ja puhastus.

Kombaini korralise hoolduse käigus peaks spetsialistide soovitusel üle vaatama alljärgnevad kuluosad: kallakuketid, elevaatorid, rihmad, peksutrummel, laagrid ja rullikud. Näiteks peksutrumli laagrid ja osa pingutusrullikuid on tark välja vahetada juba ennetavalt ehk enne selle detaili purunemist.

Traktoritel tuleks Georg Errapardi soovitusel esmajärjekorras üle vaadata tagumine ja esimene rippsüsteem, nelikveo kardaan, roolisüsteem, esisillavedrustusega masina puksid, liigendid ja silindrid. «Lisaks on tarvis üle kontrollida kabiinialused juhtmed ja pistikud,» tõi Errapart välja olulisemad hooldustööd traktoritele.

Baltic Agro Machinery hooldusjuht Jaanus Metsaots märkis, et kindlasti peaks masinate rehvid korralikult täis pumpama ning paagid kütusega täitma, sest pooltühjas paagis võib tekkida kondents. «Kütusele võib lisada stabiilsust suurendavaid lisandeid,» mainis Metsaots.

Alo Järve sõnas, et väga oluline on ka akude õige hooldamine. «Aku pealmine osa tuleb puhastada, et vältida aku isetühjenemist niiskuse tõttu. Akud tuleb korralikult pärast hooaega täis laadida ning seda tuleks paar korda talve jooksul korrata, isegi kui nad on tõstetud sooja ruumi,» täpsustas Tatoli hooldusjuht.

Mis puutub haakeriistadesse, siis needki vajavad kindlasti tähelepanu just praegu. «Enne kuiva ruumi hoiule paigutamist tuleb seade puhtaks pesta, kulunud osad välja vahetada ning spetsiaalse vahendiga konserveerida,» rõhutas Konekesko hooldusinsener.

Masinahooldusega seotud spetsialistid soovitavad kogu põllumajandustehnika varju alla sättida. Eelistatavalt tuleks masinad paigutada ühtlase temperatuuriga ja hästi ventileeritavasse ruumi, kuid selle puudumisel võib mõningad haakeriistad jätta välja varju alla. Niisugusel juhul on tarvis need ka korralikult vastavate vahenditega konserveerida.

Kõigi eelmainitud toimingutega peaks iga enesest lugu pidav põllumees ise hakkama saama. Siiski toonitavad esinduste hooldusjuhid, et pärast põllutööhooaega tasuks siiski ka spetsialistidega nõu pidada.

«Oleme klientidele pakkunud hooajajärgset ülevaatust. Selle käigus kontrollime masinad üle vastavalt tehase koostatud nimekirjale. Tihti on nii, et omanik küll teab hooajal tekkinud probleeme, kuid ülevaatust teostav tehnik tajub paremini nende probleemide tagamaid. Ülevaatuse käigus väljavahetamist vajavatele varuosadele pakume korralikku allahindlust. Võib olla ka nii, et tehas on probleemi lahendamiseks välja lasknud nn täiendus- või uuendusprogrammi. Paljudel juhtudel on need kliendi jaoks tasuta,» selgitas Jaanus Metsaots.

Põud lõhub masinaid

Jan Tooming Voore Farmist kinnitas, et elementaarsete töödega saadakse nende ettevõttes oma tööjõuga hakkama. «Filtrite ja õlide vahetus pole just tuumafüüsika. Ühest punnist lased vana vedeliku välja ja teisest korgist valad uue sisse, filtrikopsiku vahetus on sama lihtne kui lambipirni vahetamine,» kõneles ta. Siiski sõnas Tooming, et töödeks, mis pole pelgalt vedelike ja filtrite vahetusega seotud, tuleb kaasata vastava ala spetsialist. «Kui asi läheb IT-valdkonda, siis enam oma tööjõuga hakkama ei saa, sest vastavate litsentsidega kasutajaliideseid me oma arvutipargile ostma ei hakka,» tõdes Tooming.

Torma Põllumajandusosaühingu juht Ahto Vili ütles, et nad vaatavad igal sügisel oma masinad kriitilise pilguga üle ja koostavad töödest pingerea ning graafiku. Samas tunnistas ta, et rahalised seisud seavad masinahoolduses omad reeglid. «Meie ettevõtte tegevusalast moodustab seitsmekümne viie protsendi ulatuses piim, mis paraku praegu iga päev toodab kahesaja euro suurust kahjumit,» mainis Vili.

Samas ei koonerda Torma POÜ masinahoolduse arvelt. Ahto Vili kinnitas, et uute traktorite ja kombainide hooldusega tegelevad oma ala spetsialistid ning asjatundmatuid moodsa tehnika kallale ei lasta. «Päris vanarauani me oma masinaid ära ei tarvita. Kuskil iga kaheksa kuni kümne tuhande töötunni järel vahetame masinad välja. Veel tunnistas Vili, et nende ettevõttes leidub siiski ka vana Vene tehnikat, mida pigem säilitatakse nostalgilistel eesmärkidel.

Haakeriistade hooldusega tegelevad Torma POÜ töötajad ise. «Haakeriistade tervis oleneb väga palju ilmastikust. Siin mingit selget kulumise või lagunemise mustrit pole. Kui on kuiv ilm, kuluvad ka riistad kiiremini. Seega sõltub mullaharimisriistade tervis väga palju meie teisest aktsionärist ehk vanajumalast,» nentis Ahto Vili.

Remonditööd tagavad sissetuleku

Osaühingu Kaiu LT juhatuse liige Janar Leeduks kinnitas, et nende ettevõttes ei jäeta samuti suuri masinahooldusi kevadesse. «Sügisel vaatavad tehnikud meie kombainid ning külviku üle ja teevad koos masina kasutajaga nimekirja vajaminevatest varuosadest. Selle käigus paistab, kas tuleme töödega ise toime või on vaja, et hooldemehed teeksid midagi ära,» rääkis Leeduks.

Mis puutub masinate hooldusesse, siis Kaiu LT-s eelistatakse ennekõike oma tööjõudu. «Talv on pikk ja see tagab meestele tegevuse ka talviseks perioodiks. Sisse tellime korralised hooldused ja väga spetsiifilised tööd, milleks meil omal tööriistad või võimekus puudub,» märkis Kaiu LT juhatuse liige.

Kevadeks nende firmas remondi- ja hooldustöid sageli ei jäägi. «Aprillist liiguvad juba masinad välja ja algab kiire periood. Kevadesse on vahetevahel jäänud silokombaini remont ja suvel enne koristust vaadatakse teraviljakombain veelkord üle,» lausus Leeduks.

Voore Farmi tehnikajuht Jan Tooming tõdes, et isegi uue masina töösse rakendamiseks tuleb aega leida. «See on sama kindel kui surm ja maksud, et uue masina ostmisel ta koheselt tööle ei hakka. Käivitamise ja katsetamise perioodiks tuleb jätta kevadeks samuti aega ja ruumi ning seetõttu tulebki sügisel teha ära võimalikult palju hoolde- ja remonditöid,» kõneles Tooming. 

Artikkel ilmus Postimehe erilehes Maaelu Edendaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles