Kuidas Margus Lepp Voore farmis rekordeid püstitas?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Eharik

Margus Lepal on 2014. aasta parima Eesti taimekasvataja tiitel, ta on möödunud aasta viljelusvõistluse võitja ja kahtlemata on ta üks parimaid oma ala spetsialiste maailmas, kuna suutis ületada talirapsi saagikuse kehtiva Guinnessi rekordi käesoleval aastal. Aga kuidas ta seda teeb? Kas tal on vanajumalaga diil tehtud? Või on tal mõni salanipp?

Margus teeb kõike õigel ajal ja õigete vahenditega – natuke sõnnikut ja natuke väetist, õigel ajal umbrohutõrjet jne. Aga üht imerohtu paneb ta ka oma pritsimissegusse väikese lonksu. Seda nime tunnevad Eestis ka teised põllumehed – Biostimulaator Albit. Preparaat on valmistatud taimejuurtel elunevatest bakteritest, teda lisatakse puhtimis- ja pritsimissegudele. Looduses on nende bakterite ülesanne taime kasvu stimuleerimine, taime immuunsuse tõstmine haiguste vastu, taimede kaitsmine raskete kliimatingimuste eest ning pritsimissegudes on tema täiendav ülesanne säästa taimi pestitsiidide tekitatava stressi eest. Unikaalne on, et kõik need omadused leiduvad ühes preparaadis. Albit aitab taimejuurestikul rutem areneda, valmistades taime ette, et too saaks paremini toituda ning toitaineid omastada. Albit aitab parandada mullastiku mikroobset koostist, muudab toitained hõlpsamini omastatavaks, vähendab taime vajadust vee järele, tõstab taimede immuunsust haiguste ja stresside vastu. Lõpptulemusena saame tugevad terved taimed, mis kindlustab suurema ja kvaliteetsema saagi. (Loe lisaks www.albit.ee)

Marguse tulemused talirapsi (6,86 t/ha) ja talinisu (10,7 t/ha) kasvatamisel tõid talle 2015. aasta viljelusvõistluse parimad tulemused, mõlema kultuuri kasvatamisel kasutas ta Biostimulaator Albitit. Eraldi märkimist väärib kogutud saagi kõrge kvaliteet. Albitit kasutas 2014. aastal viljelusvõistluse üks võitjatest, Piibe Post, nii et juba kaks aastat järjest on Albit aidanud saavutada viljelusvõistlusel esikohta.

Kuid sama muljetavaldavad tulemused on ka teistel Albitikasutajatel, kes kasutasid biostimulaatorit oma tavalises tootmistegevuses: Kalle Kits Valgamaalt, kes kasutas Albitit kogu oma külvipinnal, sai 10,7 ha suuruselt talinisupõllult 9,7 t/ha keskmise saagi. Üldine keskmine saagikus oli tal talinisu osas u 8,0 t/ha; suvirapsi saak u 4 t/ha; oder ligi 6 t/ha; suvinisu 6 t/ha. Saaremaa taimekasvatuse superstaarid Piibe Post ja Kaido Kirst on samuti Albiti kasutajad juba mitmendat aastat. Piibe sai talirapsi üle 5 t/ha kohta ja Kaido talinisu 8,34 t/ha kohta. Rõõmustav, et Albiti kasutajad saavutavad viljelusvõistlusel häid tulemusi, aga veel tähtsam on, et kõik kasutajad tunnetavad stabiilset biostimulaatori positiivset mõju oma tootmis- ja majandusnäitajatele. Albiti kulunorm hektarile on ainult 40–60 ml/ha ehk rahaliselt u 4–6 eurot. See väike kulu aitab teistpidi hoida kokku teisi kulusid, alandada toodangu omahinda, olla toodanguga konkurentsivõimaline, püsida oma ala parimate seas, sõltuda vähem ilmastikust, saada suuremat ja kvaliteetsemat saaki ning oma töö eest suuremat tulu.

Teaduskatsed kinnitavad ülal toodud Albiti omadusi ja võimet tõsta keskmist saagikust 10–20% vahel, aga näiteks rapsil kuni 40%. Margus Lepp oskab näha ja kasutada Biostimulaator Albiti innovatiivseid omadusi, eeliseid, mida preparaat oma kasutajale loob põldudelt stabiilselt suurte saakide saamiseks. Viljelusvõistlus on koht, kus võib parematega mõõtu võtta ning õppida teiste kogemustest. Miks siis mitte oma taimekasvatuse relvastusse seda positiivset kogemust üle võtta. (Loe lisaks www.albit.ee)

Ei ole halba külviaastat, kui kasutad Albitit!

A. Villemson

OÜ Eharik

Copy
Tagasi üles