Kas õnnetusse sattunud isesõitev auto peaks omaniku tapma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kujutle stsenaariumi: isesõitev auto pöörab ümber nurga, milles ületab teed kümnepealine grupp. Mõlemal pool teed on maja. Kas auto peaks sõitma seina ning (surmavalt) vigastama oma omanikku või üritada peatuda, vigastades (surmavalt) teed ületavaid inimesi?
Seda moraalset dilemmat on grupp uurijaid hiljuti arutanud. Uuringut juhtinud Jean-Francois Bonnefon Toulouse'i ülikoolist sõnas, et sellised säärased õnnetused on isesõitvate autode levikuga vältimatud ning see, kuidas auto sel juhul talitab, mõjutab suuresti seda, kuidas inimesed autod omaks võtavad, vahendab IFL Science.
Nad jälgisid uurimuse tarbeks mitusadat inimest. Neile tutvustati mitmeid võimalikke stsenaariume, milles muutus ka autos viibinud inimeste arv ning vanus.
Tulemused ei olnud just üllatavad – inimesed olid valmis ohverdama autos viibinud inimesed. Kuid seda vaid niikaua, kuni nad ennast reisijate hulka ei arvanud. Ning kui kolmveerand vastanuist arvas, et auto peaks sõitma seina, arvas vaid 65 protsenti, et autod on niimoodi programmeeritud. Valdav enamus uuringuis osalenuist arvas, et isesõitev auto peaks säästma võimalikult palju inimelusid.
Massachusets Institute of Technology kirjutas, et isesõitvad autod on inimestest võrratult turvalisemad. Ning ehk on see loomas uut dilemmat. «Kui vähem inimesi ostab isesõitva auto, sest teab, et need on programmeeritud omanikke ohverdama, siis sureb rohkem inimesi, sest tavalised autod satuvad palju rohkem õnnetustesse,» sõnas artikkel.
Uurijad sõnasid, et tehisintellekti suurimaid väljakutseid ongi see, kuidas ehitada neid eetiliseks.