Soome ja Läti ei kooskõlastanud Paldiski LNG terminali
14. oktoober 2015, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexela Groupi kuuluv Balti Gaas OÜ ei saanud Paldiski veeldatud gaasi (LNG) terminali rahastustaotluse esitamiseks Läti ja Soome regulaatorite nõusolekut, mistõttu selle aasta CEF rahastusvooru Alexela taotlus ei jõua.
Kuna Läti ja Soome energiaturu regulaatorid Alexela taotlust heaks ei kiitnud, läks projektile heakskiidu andmise otsus Euroopa Liidus energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti (ACER) kätte.
«Käesoleva rahastusvooru taotluste esitamise tähtaeg on 14. oktoober, kuid ACERil on otsuse tegemiseks aega kolm kuud alates tema poole pöördumisest, lisaks on seda tähtaega võimalik pikendada kahe kuu võrra juhul, kui ACERil on vaja täiendavaid andmeid,» ütles Eesti konkurentsiameti avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits BNSile.
Eile teatas majandusministeerium, et andis heakskiidu Paldiski projekti esitamiseks Euroopa ühendamise rahastu CEF energeetika taotlusvooru.
«Taotlusele on vaja lisada ka regulaatorite ühisotsus. Kuna Soome ja Läti regulaatorid ei ole täna valmis allkirjastama, siis läheb see projekt ELi regulaatorile ACER, kes teeb regulaatorite asemel otsuse,» ütles Uulits.
Uulits märkis, et kuna tegemist on piiriülese projektiga, siis ei piisa ainult ühe regulaatori ehk Eesti konkurentsiameti kooskõlastusest. «Kuna projekt on mõeldud kolmele riigile: Soome, Eesti ja Läti, siis peavad selle kooskõlastama ka nende riikide regulaatorid.»
Soomes on energiaturu regulaator Energiavirasto ja Lätis Sabiedrisko pakalpojumu regulēšanas komisija. Kummaski riigis ei ole energiaregulaator ja konkurentsiamet ühendatud nagu Eestis.
Alexela Groupi üks omanik Marti Hääl ütles eile BNSile, et pärast ministeeriumi nõusolekut ootab ettevõte konkurentsiameti heakskiitu LNG terminali rajamiseks.
«Selleks ajaks on selge, kas meil võiks see taotlus realiseeruda või mitte. Ja siis saab otsustada, kas selle hanke saab kohe välja kuulutada või peab ootama, kuni Brüsselis midagi otsustatakse,» ütles Hääl eelmisel nädalal.
«See on seda tüüpi projekt, kus on igal juhul tarvis teha rahvusvaheline hange, sest Eestis teatud tehnoloogia osas lihtsalt puudub kompetents nii projekteerimisel, ehitamisel kui järelvalvel. Seetõttu tuleb seda rahvusvaheliselt teha ja me arvame, et see on kuskil kolmekuine tsükkel,» rääkis Hääl.