SEB alandas Eesti majanduskasvu prognoosi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõrga esimese kvartali ja oodatust kehvema ekspordi tõttu alandab SEB Eesti selle aasta majanduskasvu prognoosi 1,9 protsendini varasema 2,2 protsendi asemel. Eesti majandusele on kesise välisnõudluse tingimustes olnud suureks abiks majapidamiste kasvanud tarbimine, mida on toetanud suur hõive ja kiire palgakasv.
Järgmistel aastatel on prognoosi kohaselt oodata tasakaalustatumat majanduskasvu, kuhu panustab senisest enam eksport ja investeeringud põhivarasse. Seetõttu kiireneb majanduskasv 2016. aastal 2,7 protsendi ja 2017. aastal 3,4 protsendini, teatas SEB.
Majapidamiste parem ostujõud ja kindlustunne on oluline põhjus, miks Baltimaad ja Kesk-Euroopa on suutnud lähiriikides kestvat konflikti ning majanduskriisi trotsida. Tugev reaalpalkade ja tööhõive kasv madalate intressimäärade juures kergitab märkimisväärselt majapidamiste tarbimist.
Siiani väheseks jäänud investeeringud põhivarasse lähiaastatel paranevad, kuid jäävad olema mõjutatud geopoliitilistest teguritest. Ekspordikasv kiireneb järk-järgult parema nõudluse tõttu Saksamaal ja Põhjamaades.
Venemaa majanduse stagneerumine jääb Balti riikide majandusi jätkuvalt mõjutama. Tarbijahinnad on enamikus Ida-Euroopa riikides sarnaselt Lääne-Euroopaga olnud tugeva surve all, kuid saavutanud või saavutamas põhja.
Teiste Balti riikide majanduskasv saab lähiaastatel olema sarnane Eesti omaga. Sellel aastal teeb parima tulemuse Läti, kelle majandus kasvab prognoosi kohaselt 2,4 protsenti.
Vene kriis on kõige enam mõjutanud Leedut, kelle majandus kasvab sellel aastal 1,8 protsendi võrra – märkimisväärselt vähem, kui olid ootused aasta alguses. Järgnevatel aastatel kasvavad Balti riigid üsna võrdses tempos.