Väärtushinnangute uuring: tarbimishimu ei suudetud ühe buumiga rahuldada

Hetlin Villak-Niinepuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pankurid soovitavad ostuhullust piirata. Pildil hullud päevad Stockmannis.
Pankurid soovitavad ostuhullust piirata. Pildil hullud päevad Stockmannis. Foto: Peeter Langovits

Uuringufirma TNS Emori uuringuekspert Jaana Helmi sõnul on Eesti elanikes soov saada rikaks ja kõike omada ikka alles, mis näitab, et ühe buumiga ei suudetud tarbimishimu ära rahuldada.

«Rõõm on tõdeda, et kapseldumise asemel, mida oleme näinud mitmetes Euroopa riikides, on keerulised olud pannud Eesti inimesi avatud pilguga otsima uusi lahendusi ja väljapääsu. Viimase kahe aastaga on meie väärtushinnangutes toimunud nihe muutustele avatuse suunas,» sõnas TNS Emori uuringuekspert Jaana Helm.

Ta lisas, et see tähendab, et oleme valmis minema homsele vastu sooviga kogeda uusi asju ning haarama kinni uutest võimalustest. Kui eelnevatel aastatel väärtustasiti üha enam ennustatavust ehk teadmist, mis järgmine päev toob, siis nüüd on kasvanud valmisolek vastu võtta ka üllatusi, mida homne päev pakub.

Siinkohal arvas Helm, et läbitud ajalookursus «alati ei tasu kinni hoida sellest, mis sul on» aitas kriisi ajal meie väärtustes üleval hoida tulevikulootusi.

Ühelt poolt on Helimi kinnitusel meie suurem valmisolek muutusteks muidugi ka pealesunnitud – kärpimised ja koondamised on sundinud ringi vaatama ja leidma uusi lahendusi, kuidas eluga edasi minna ning tagada materiaalne toimetulek.

Ligi pooled Eesti elanikest on valmis elama ja töötama mõnes teises riigis – selle näitajaga oleme Euroopa riikide hulgas kindlas esikolmikus.

Ajalooline taust on andnud meile hea kohanemisvõime – streikide ja mässude abil «las jääda nii kuis oli» nõudmise asemel pigem muudame iseennast.

Teisalt peegeldub valmisolek iseennast muuta kasvanud soovis uusi asju kogeda ja katsetada. «Märgata on liikumist heaolu taotlemisel materiaalsetelt asjadelt emotsionaalsete elamuste suunas. Hea tunne ei teki mitte ainult uutest soetatud esemetest, vaid ka läbielatud emotsioon on väärtus ja loob hea enesetunde.»

Sihtrühmades, kus sissetulekud enam-vähem säilisid, kasvas näiteks teatrite/kontsertide ja muude kultuuriürituste külastamine, sõprade seltsis aja veetmine.

Uuringu kohaselt sagenes reisimine, kusjuures kasvas trend valmispaketi asemel ise reisiplaan ja -kava kokku panna.

«Kõike seda võime põhjendada ka ajaressursi lisandumise, kokkuhoiu otsimise, tarbimise piiramise (olgu või ühiskonna survel), aga kindlasti ka kohanemisvõime ja valmisolekuga tunda rõõmu erinevatest elamustest,» selgitas Helm.

Selgus ka, et rohkem on inimesi, kes on seisukohal, et edu pole alati kõige tähtsam, oluline on kogemus ja protsessi nautimine.

Nii on meil viimasel ajal hulgaliselt lisandunud näiteks harrastusfotograafe ja kokandushuvilisi, lausus Helm.

«Lisaks võime öelda, et viimaste aastatega on meie mõtteperspektiiv muutunud pikemaks ja vaatenurk laiemaks. Oleme hakanud rohkem tajuma, et kuulume ühte maailma ning sündmused, mis leiavad aset meist väga kaugel, mõjutavad otseselt ka meid.»

Järjest kasvab ka nende inimeste osakaal, kes tajuvad, et tänased sündmused mõjutavad tulevaste sugupõlvede elu – nii langevad killerkoti-taolised kampaaniad üsna viljakale pinnasele.

Tarbimismaailma osas sai reaalsele tarbimisele ja asjade soetamisele mõneks ajaks päised pähe tõmmatud. See aga ei tähenda, et meie väärtused tarbimismaailmas oleks muutunud.

«Võrreldes Euroopaga on meie tarbimiskäitumine veel oluliselt tagasihoidlikum, kuid väärtuste tasandil oleme jõudsalt liikumas Euroopa tarbimisühiskonna väärtusmaailma poole. See, kuidas me välja näeme ja kuidas teised inimesed seda tajuvad, on meie väärtusmaailmas jätkuvalt oluline.»

Järjest rohkem aega panustatakse Helmi kinnitusel aga enese eest hoolitsemisele, soovile järgida moe viimaseid trende, oma riietust ja välimuse väärtustamisele.

Kõik see aga räägib omakorda tarbimise kasuks.

«Ostlemine kui teraapia, mida tehakse tuju tõstmiseks ja lõbu pärast, meil küll võrreldes läänemaailmaga niivõrd levinud ei ole. Küll on aga soov ja unistus olla rikas ja tarbida vabalt nii palju kui tahame, meie väärtustes selgelt alles.»

TNS Emor kaardistab eestimaalaste väärtusmaailma regulaarselt iga kahe aasta tagant ning tulemused esindavad Eesti 15–74aastast elanikkonda.

Muutused meie väärtusmaailmas näitavad selgelt, kuidas heaolu otsides olime avatumad ja selle saavutades hakkasime üha enam stabiilsust väärtustama.

Kriisis selgus, et Eesti ühiskond on veel piisavalt noor, et kiirelt reageerida ja kohaneda uute olukordadega, mis aitab meil valutumalt jälle pinnale ujuda.

Kapseldumise ja «heade aegade» taganutmise asemel leidsid Eesti elanikud uusi lahendusi ning muututi pisut avatumaks homse päeva üllatustele.

«Oma tarbimishimu aga ei suutnud me selle ühe buumiga veel ära rahuldada – soov saada rikkaks ja kõike omada on meie väärtustes alles.»

See tähendab Helmi sõnul, et kuigi majanduslikud võimalused meie tarbimist hetkel piiravad, on vaim valmis tarbima ja soov tunda end võrdväärselt rikkamate riikidega istub sügavalt meie väärtustes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles