Kümne aastaga on Eestisse naasnud 68 500 välismaal töötanut
30. september 2015, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi välismaale tööle asunuid on rohkem kui sealt naasnuid, on viimaseid siiski arvestataval määral, kirjutab statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell ameti blogis.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2014. aastal viimase kümne aasta jooksul mõnda aega välismaal töötanud ja seejärel Eestisse tagasi tulnuid 15–64-aastaste seas 68 500. Kõige rohkem oli välismaal töötanuid 25–34-aastaste hulgas.
2014. aastal asus Eestist välismaale elama üle 4500 inimese ning sama aasta igas kvartalis töötas välismaal üle 20 000 inimese, kelle püsielukoht Eestis.
«Kuigi tagasitulijaid on vähem kui äraminejaid, on neid arvestataval määral,» kirjutab Krusell. «Sellest annab märku kas või see, et Eesti kodakondsusega inimeste osatähtsus sisserändajate seas on tublisti üle poole – 2014. aastal oli ligi 4000 sisserändajast üle 2500 Eesti kodakondsusega.»
Stiatistikaameti teatel on välismaal elanud ja töötanud mehi oli naistega võrreldes kaks korda enam. Sellel on Kruselli sõnul kaks põhjust: «Esiteks on naistel välismaale elama ja tööle minnes suurem tõenäosus sinna ka jääda. Teiseks on meeste seas oluliselt enam tööalaselt riikide vahel pendeldajaid. Hoolimata oma registreeritud elukohast Eestis, võisid uuringus osalenud mehed märkida lisaks välismaal töötamisele ka seal elamise.»
Statistikaameti tööjõu-uuringust selgub samuti, et välismaal töötamise kogemus rahvuseti suurt ei erine. «Numbriliselt oli eestlasi küll rohkem kui mitte-eestlasi, kuid eestlasi on ka rahvastikus rohkem. Seepärast tuleks vaadata, kui suur on olnud välismaal elanute ja töötanute osatähtsus rahvuseti. Vahe on marginaalne – eestlastest oli välismaal elanud ja töötanud 8 protsenti ning mitte-eestlastest 7,6 protsenti.»
Loe pikemalt statistikaameti blogist.