Hansson: palgakasv on hakanud ettevõtete kasumlikkust vähendama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tootlikkusest kiiremini kasvavad palgad vähendavad ettevõtete kasumlikkust, sõnas Eesti Panga president Ardo Hansson Äripäeva konverentsil «Äriplaan 2016».
Laias laastus on meie piirkonnas ligi 3-protsendine majanduskasv. Venemaal läheb halvasti, kuid hästi on läinud nii Lätil, Leedul kui Rootsil, kus on kinnisvaraturu soojenemine. «Soome majandus kiratseb,» nentis Hansson, nimetades põhjusteks struktuurseid probleeme ja liiga kiiret palgakasvu.
Eesti eksportijad on Hanssoni hinnangul olnud küllalt paindlikud – mahud on natuke kasvanud, käive ehk ei ole.
Viimane on mureks ka Eestis. Lisandväärtus töötaja kohta – oli hea kasvu ajal, ent siis tuli masu. Peale seda on tööjõu viljakus taas kasvanud. Mis on kasvanud sellest kiiremini, on palgad.
Palgakasv pole siiani kasumite kahanemises väljendunud, ent viimasel paaril kvartalil on olnud langust kasumites juba näha. «Demograafia on ette antud, viie aastaga 30 000 töötajat on vähem ja need pinged ei kao kuhugi,» ütles ta. See suurendab ka vabade ametikohtade arvu.
Paar aastat tagasi olime harjunud hinnatõusuga – tarbime rohkem toitu ja energiat kui keskmine euroala riik ning just seal oli kiireim hinnatõus. Prognoos on mõõdetuma hinnatõusu suunas. «Teenuste hinnad kindlasti tõusevad, sest need sõltuvad väga palju palkadest,» ütles Hansson. Toiduhinnad tõusevad ka, samuti annavad mingi osa inflatsioonile aktsiisid. Eesti Pank ennustab järgmise aasta inflatsiooniks 2,6 ja ülejärgmiseks 2,7 protsenti.
Eesti majandus on jõudnud aeglasema kasvu faasi – meil on töökäsi vähem. Pilt nii lähinaabrite kui euroala mõttes peaks natuke paranema. Ent kui me tahame sellest 3-4 protsendist natuke kõrgemale tõusta, on vaja reforme. Riskifaktorid on Hanssoni sõnul seotud tööturu tasakaaluga, põhjamaade kinnisvaraturuga – kui Rootsi tõus peaks muutuma languseks.
Ta kõneles, et umbes kaks aastat tagasi iseloomustas IMF maailmamajandust kui kolmekäigulist – arenevad need riigid, mille kohal oli taevas pilvitu ja mis olid kasvu mootoriks, näiteks Ameerika, mis oli mõningate pilvedega ning millel nõrgad majandused ehk Jaapan ja euroala. Kasv oli põhiliselt arenevatel turgudel – Aasia, Aafrika. Euroopas on pisike saareke, millel oli läinud päris hästi – Balti riigid, Poola, Slovakkia ja Island.
Arenevatel turgudel on pilt tänaseks hoopis teine. Brasiilia on languses, Hiina on raskustes, India on see turg, millel läheb hästi. «Kasvumootor on liikunud arenenud turgudele,» võttis Hansson kokku.
Sel aastal võiks euroala majanduskasv olla 1,4 protsenti, tulevikuks prognoositakse 1,5 kuni 2 protsendi vahemikku. Euroala on veidi tugevamatel alustel, kui ta oli mõni aeg tagasi. Näiteks kindlustunde indikaatorid on päris kõrgel. «Me kõik kipume keskenduma negatiivsele, aga siin on palju positiivset,» meenutas ta.