Eksperdid riigieelarvest: maksutulude oodatav laekumine võib olla ülehinnatud
29. september 2015, 14:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelarvenõukogu arvates võib maksutulude, täpsemalt käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu oodatav laekumine olla ülehinnatud, teatas nõukogu pressiteate vahendusel.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2016. aastal välisnõudluse paranemise ja hinnatõusu kiirenemise toel püsivhindades 2,6 protsenti ja jooksevhindades 5,5 protsenti. Rahandusministeeriumi prognoos tugineb eeldusele, et välismaine nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele järgmisel aastal kasvab. Eelarvenõukogu hinnangul võib aga majanduskasv kujuneda väliskeskkonna tõttu oodatust aeglasemaks.
Kevadise vaatega võrreldes on järgmise aasta riigieelarve maksutulude prognoosi mõnevõrra suurendatud. Eelarvenõukogu arvates võib maksutulude, täpsemalt käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu oodatav laekumine olla ülehinnatud. Prognoositavat lisalaekumist ei tohiks seetõttu käsitada kui katteallikat kulude suurendamiseks.
Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon ülejäägis kogu prognoosiperioodi jooksul, 2016. aastal 0,5 protsenti SKPst. Majanduse tsüklilist seisu ja struktuurset tasakaalu on aga hetkel väga keeruline hinnata.
Ühelt poolt mõjutab Eesti majanduse kasvuväljavaadet negatiivselt väliskeskkonna areng, teisalt on tööpuuduse määr varasema ajaga võrreldes madal ja palgakasv konkurentsivõimet ohustavalt kiire. Lisaks on head maksutulude laekumist toetanud eratarbimise ja palgatulu kiire kasv, mis on olnud tempokam kui majanduskasv.
Eesti majandus võib eelarvenõukogu hinnangul juba praegu toimida oma potentsiaalsel tasemel või isegi üle selle, mistõttu võib valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon olla ülehinnatud. Eelarvenõukogu soovitab seda võimalust silmas pidada ja koostada lähiaastate eelarved väikese ülejäägiga.
Eelarvenõukogu on sõltumatu nõuandekogu, mille ülesandeks on hinnata Eesti eelarvepoliitikat. Eelarvenõukogu koosneb kuuest liikmest. Põhikirja kohaselt nimetab eelarvenõukogu esimehe, aseesimehe ja neli liiget viieks aastaks ametisse Eesti Panga nõukogu keskpanga presidendi ettepanekul. Praegu on nõukogu esimees Tartu ülikooli professor Raul Eamets.