Euroopa Keskpanga pealik hoiatas Euroopa riigijuhte, et nende uus Kreeka sarnaste hädaliste väljaupitamise süsteem võib lükata üles lühiajaliste laenude võtmise hinna ja eurotsooni perifeeria ohtu seada.
Trichet hoiatab: uued kriisireeglid on ohtlikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jean-Claude Trichet ütles oma hoiatussõnad vastlõppenud kahepäevasel tippkohtumisel, kus Euroopa liidrid Prantsuse-Saksa surve tõttu vastumeelselt nõustusid Lissaboni leppe taas lahti nööpima, et panna püsti uus püsiv abimehhanism, mis vahetab välja kolme aasta pärast aeguva 440 miljardi euro suuruse kriisifondi.
Saksamaa ja Prantsusmaa nõuavad, et uus süsteem paneks suurema koorma erainvestorite õlgadele, sundimaks neid tulevikus suuremal määral riikide väljaaitamist rahastama.
Kreeka aidati välja peamiselt Euroopa maksumaksjate rahadega.
ELi ametnike sõnutsi ütles aga Trichet neljapäeval tippkohtumisele kogunenutele, et kui turgudele anda signaal, et erainvestorite risk restruktureemimiste puhul suureneb, võivad võlakirjaturud ära ehmatada, mis omakorda ajaks Iirimaa ja Kreeka taoliste riikide intressimäärad üles. Viimastel on aga niigi raskusi investorite usalduse tagasivõitmisega.
Trichet’ pressiesindajalt koheseid kommentare saada ei õnnestunud.
Euroliidu ametnikud ütlesid, et prantsuse president Nicolas Sarkozy kibestus väga Trichet’ hoiatuse peale ning hakkas hädaldama, et tema ei saa aru, milles probleem seisneb.
«Kui te väidate, et ma ärritusin, siis te eksite,» ütles Sarkozy pärast tippkohtumist korraldatud pressikonverentsil ajakirjanikele, kes temalt nägeluse kohta aru pärisid. Aga ta tunnistas, et erimeelsusi oli: «Minu meelest ei tohi keegi tulla meile ütlema, nagu ei mõistaks me oma otsuse tõsidust.»
Sarkozy kaitseks astus välja Saksa kantsler Angela Merkel, kes ise laenukriisi ajal alati Trichet’ kui oma lähedase liitlase peale lootis. Ka tema väljendas kõigi ees oma erimeelsust Trichet’ga ning rõhutas, kui oluline on see, et Saksa maksumaksjad ei peaks tulevikus enam eurotsooni abipakettide eest maksma.
«Euroopa Keskpanga president üritab teha kõik mis võimalik, et turgusid maha rahustada,» ütles Merkel. «Ja me toetame teda selles ettevõtmises. Samas aga tuleb meil ka oma rahvaste huvide eest väljas olla. Ning inimesed leiavad õigusega, et kulusid ei tohi nende kaela veeretada.»
Niivõrd «kõrgel tasemel» riid - juba enne uue süsteemi ametlike arutelude algust - kõneleb kujukalt sellest, kuivõrd närviliseks ja pingeliseks õhkkond ELi lepete muutmise vajaduse tõttu on muutunud.
ELi ametnikud ütlesid, et katsuvad kujundada leppe muudatused niivõrd napisõnalisteks, et neid saaks kiirkorras läbi suruda, ilma et oleks vaja põhiseaduslikke konventsioone ja referendumeid sellistes riikides nagu näiteks Iirimaal – kus iga kord, kui küsimuse all on Brüsselile suuremate volituste andmine, tuleb korraldada üldrahvalik hääletus.
Teiste liikmesriikide liidrid andsid Merkelile Lissaboni leppe muutmise küsimuses järele vaid seetõttu, et välistada liialt suuri poliitilisi riske. Kuid jutt jäi, et muudatus ei tohiks tulla suurem kui paar lauset.
«Enamik liikmesriike ei olnud leppe muutmisest kaugeltki vaimustunud. Ega ükski ei olnud, kui järele mõelda,» ütles üks tippkohtumisel viibinud kõrge Euroopa ametnik.
Copyright The Financial Times Limited 2010.