Vene naftatööstus valmistub kriitilise tähtsusega maksuteemaliseks lahinguks; selle kaotamine tähendaks 2008. aastast saadik kestnud toodangu kasvu trendi pöördumist languseks.
Vene naftatööstus valmistub maksulahinguks
27. september 2015, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval kohtuvad Vene naftatootjate esindajad Bloombergi teatel peaministri Dmitri Medvedjeviga, esitades oma vastuettepanekud rahandusministeeriumi ettepanekutele maksutulu suurendamiseks.
Vene naftatööstus on suutnud toodangumahtu kasvatada ka praegu, mil nafta on kaks korda odavam kui mullu. Põhjus on suurelt osalt selles, et naftalt kogutakse makse rublades. Et rubla kurss USA dollari suhtes, mis on naftatööstuse peamine valuuta, on kukkunud pea samapalju, on naftatööstuse maksukoormus praegu madalam kui kunagi varem.
Samal ajal on Venemaa riigieelarve puudujäägis, mis augusti lõpuks ulatus 994 miljardi rublani (13,6 miljardit eurot) ehk 2,1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Kui järgmisel aastal püsib nafta hind alla 50 USA dollari barreli eest, on Vene valitsuse ennustatav eelarvedefitsiit kolm protsenti SKT-st.
Läinud nädalal andis president Vladimir Putin valitsusele ülesande töötada selle kallal, et riigieelarvesse suunata lisatulud, mida mõni eksportiv tööstusharu saab rubla madala kursi tõttu. Esmajoones tähendab see naftatööstust, mille toodangult ja ekspordilt laekuvad maksud moodustavad ligi kolmandiku Venemaa riigieelarve maksutulust.
Tuleval aastal tahab rahandusministeerium suurendada maksutulu 600 miljardi rubla võrra. Sellise suure koormuse lisamine viib aga Bloombergi küsitletud ekspertide arvates naftatoodangu languseni. Natatootjatel pole mujalt raha võtta maksudeks kui investeeringute arvelt, investeeringuteta uutesse leiukohtadesse aga hakkab toodangumaht peatselt langema.
Vene energeetikaministeerium on välja arvutanud, et praegu plaanitud investeeringutega uutesse leiukohtadesse püsib riigi toodang stabiilselt 525 miljoni tonni tasemel aastas kuni aastani 2035. Kui valitsus aga kiidab maksutõusu heaks, kahanevad investeeringud poole võrra ja aastane toodangumaht kukub kolme aasta pärast 100 miljoni tonni jagu, ütles energeetikaminister Aleksandr Novak reedel televisioonile antud intervjuus.