Ebamugav küsimus: kuidas inimesi «kvoodiriigis» hoida?

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas hoida põgenikke riigis, kuhu nad kvoodiga määratakse, on Euroopa ees seisev järgmine põletav küsimus. Pildil Austria-Saksamaa piir.
Kuidas hoida põgenikke riigis, kuhu nad kvoodiga määratakse, on Euroopa ees seisev järgmine põletav küsimus. Pildil Austria-Saksamaa piir. Foto: Dominic Ebenbichler / REUTERS

Keset numbrite kirjutamist on Euroopasse saabunud migrantide jaotamise skeemi puhul praktiliselt välditud küsimust, kuidas kogu see asi toimiks – mis vägi hoiaks inimesi riigis, kuhu nad kvoodiga määrati?

Pärast süstemaatiliste piirikontrollide kaotamist on liikmesriikidel sisuliselt vaid kolm hapravõitu võimalust: kärpida toetusi, käskida inimesi pidevalt võimudele «raporteerida», või paluda neil viisakalt mitte lahkuda.

Nagu nähtub Financial Timesi valduses olevast viimasest tekstivariandist, peetakse diplomaatide ringis peamiseks relvaks ligipääsu toetustele. Kriitikute hinnangul tekivad aga toetuste kärpimisel kiiresti õiguslikud probleemid.

Kui inimesed ikkagi lahkuvad, tuleb nad dokumendist tulenevalt tagasi saata. Kes selle eest maksab ja vaeva enda peale võtab, pole selge.

Kui nad keelduvad, tuleb sundida. «Kui isik keeldub vabatahtlikult tagasi pöördumast, tuleb jõustada tema tagasipöördumine liikmesriiki, kuhu ta ümber paigutati,» seisab dokumendis. Senine kogemus näitab, et inimeste deporteerimine käib liikmesriikides vaevaliselt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles