Rahandusministeerium langetas majandusprognoosi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Sven Sester pressikonverentsil.
Rahandusminister Sven Sester pressikonverentsil. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Rahandusministeerium langetas Eesti käesoleva aasta majandusprognoosi 1,7 protsendile; veel aprillis ootas ministeerium 2-protsendilist ning mullu sügisel koguni 2,5-protsendilist majanduskasvu.

Järgmisel aastal kasvab majandus ministeeriumi hinnangul 2,6 protsenti, 2017. aastal 3,4 protsenti, 2018. aastal 3 protsenti ja 2019. aastal 3 protsenti. Järgmise aasta majanduskasvuks prognoosis ministeerium kevadel 2,8 protsenti, järgnevatel aastatel prognoos muutunud ei ole, teatas rahandusministeerium.

Kevadise prognoosi tegemise ajast alates on majandususalduse tõus Euroopa Liidus jätkanud ning sealne kauaoodatud majandusaktiivsuse taastumine on lõpuks kinnitust leidmas. Samas Eestis on käesoleval aastal majandususaldus langenud suhteliselt laiapõhjaliselt, eristudes sellega nii naabritest kui üldisest Euroopast.

Soome majandusseisaku jätkumise ning Venemaa sügavama majanduslanguse tõttu on Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaateid allapoole korrigeeritud, mistõttu püsib nõudlus siinse tööstustoodangu järele madalal, märkis ministeerium. Eksport langeb sel aastal 0,5 protsendi võrra, kuid kasv taastub 2016. aastal ning kiireneb järk-järguliselt järgnevatel aastatel koos ekspordipartnerite majanduskasvuga.

Peamiseks majanduse kasvuvedajaks jääb ministeeriumi hinnangul sisenõudlus, mis käesoleval aastal tugineb peamiselt eratarbimisel, kuid leiab järgmistel aastatel tuge investeeringute taastumisest. Aastatel 2018–2019 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3 protsenti aastas, tuginedes nii ekspordile kui ka sisenõudlusele.

Madalate energiahindade tõttu langevad tarbijahinnad ministeeriumi hinnangul sel aastal 0,3 protsenti; kevadel ootas ministeerium veel 0,2-protsendilist tõusu. Hindade tõusule pöördumist võib oodata aasta lõpus madala võrdlusbaasi mõjul, kuna nafta hind odavnes kiirelt eelmise aasta lõpukuudel ning ka toiduhinnad olid madaltasemel, märkis ministeerium.

Eratarbimine kasvab tänavu 5 protsenti, kuid järgmisel aastal kasvutempo aeglustub. 2016. aastal on oodata eratarbimise reaalkasvuks 2,8 protsenti. Sissetulekud jätkavad mõõdukat kasvu, kuid majapidamiste reaalset ostujõudu vähendab taastunud hinnatõus.

Järgmisel aastal ootab ministeerium tarbijahindade 2-protsendilist kasvu, 2017. aastal peaks kasv olema 2,9 protsenti, 2018. aastal 3 protsenti ja 2019. aastal 2,9 protsenti. Kevadel oli ootus tarbijahindade kasvule 2016. aastal 2,2 protsenti ning 2017. aastal 2,7 protsenti.

Sel ja järgmisel aastal ootab ministeerium palgakasvu aeglustumist, mis aitaks taastada palkade ja kasumite tasakaalulisemat vahekorda. Keskmine palk kasvab nominaalselt tänavu prognoosi järgi 4,8 protsenti ja 2016. aastal 4,5 protsenti. Hindade languse tõttu ulatub reaalpalga kasv tänavu 5 protsendini, see aeglustub järgmisel aastal hinnatõusu taastudes 2,4 protsendile.

Prognoosi kohaselt kasvab tööga hõivatute arv 2015. aastal 1 protsendi võrra ning pöördub alates järgnevast aastast kuni pooleprotsendilisse langusesse. Arenguid mõjutab olulisel määral 2016. aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform.

Kuna võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele ning ettevõtete võimekus nende palkamiseks on esialgu madal, siis kaasneb töövõimereformiga esmajärjekorras tööpuuduse suurenemine alates 2017. aastast. Töövõimereformi positiivne mõju läbi täiendava hõivatute arvu suureneb ministeeriumi hinnangul järk-järgult.

Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel neljal aastal keskmiselt 4,5 protsenti aastas. Maksukoormus kahaneb prognoosi järgi käesoleva aasta 33,5 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2019. aastaks 33,2 protsendile SKP-st. Ühtlasi vähenevad 2019. aastaks valitsussektori kulud 3,5 protsendipunkti võrra 36,4 protsendile SKP-st, valitsussektori võlakoormus kahaneb 7,6 protsendini SKP-st võrreldes 2015. aasta 10 protsendiga SKP-st. Nominaalse puudujäägi katteks ei ole riigikassal tarvis laenu võtta ja valitsussektori reservid hakkavad osakaaluna SKP-st tervikuna kasvama alates 2018. aastast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles