Euroopat laastavast põgenikekriisist saavad kasu kümned ettevõtted, alustades väikepoodnikest ja lõpetades suurte investeerimisfondidega.
Põgenikekriisist kasu lõikavate äride käive üha kasvab
15. september 2015, 11:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitme miljardi suurune Londoni inveesteerimisfond, mis omab muu seas ka Prantsuse pagariäri ja Hollandi kingaäri, leidis uue lootustandva kasvuga investeerimisvaldkonna – põgenikelaagrite opereerimine, kirjutab Wall Street Journal.
Austrias põgenikelaagrit pidav Willy Koch ütles, et kasumimarginaal on väga madal, aga võtmeks on maht. Tänaseks on põgenike hordid nii suured, et tegemist on suurima inimeste liikumisega Euroopa Liidus pärast Teist maailmasõda.
Osa ettevõtteid näeb võimalusi võita Euroopa uute tarbijate südamed, teised pakuvad teenuseid, mida riigid ei suuda või ei taha teha. Eelmisel aastal maksis Saksamaa 350 000 dollarit lennufirmale Air Berlin, kes tšarterlendudega pagulasestaatusest ilma jäänud põgenikke kodumaale transportis. Rootsi maksis mullu 900 000 dollarit keeleanalüüsifirmale, kes aitas kindlaks teha, kust asüülitaotlejad pärit olid. Ateenas maksis rahaülekandeid pakkuv Western Union päevas põgenikele välja 20 000 eurot, korjates igalt tehingult teenustasusid.
Kreeka saartele, mis on riigi kehva majandusliku olukorra ja turistide vähesuse tõttu lüüa saanud, on migrandid hea uudis. 70 protsenti saabunud migrantidest on süürlased, kes on sageli keskklassist ning neil on raha, mida oma teekonnal kulutada. Poed, mis muidu keskendusid turistidele, müüvad nüüd telke, magamiskotte ja toitu neile, kes kummipaatidega Türgist saabuvad ja Põhja-Euroopasse suunduvad.
Lesbose saarel poodi pidav Michalis Michalakellis küsis põgenikelt, mida nad osta tahaksid. Vastuseks sai ta: saia, lihakonserve ja ube. Nüüd müüb ta kõike seda ja teenib hästi.
Kreeka valitsuse suutmatus organiseerida korralikku vastuvõtusüsteemi on tekitanud suure nõudluse ka telkide, magamiskottide ja isegi hotellide järele. Lesbose saare sadama lähedal asuvas kolmetärnihotellis Lesvion Hotel peatub hulgaliselt süürlasi, kes ootavad oma dokumentide korda saamist. Sealne administraator ütles, et põgenikud mitte ainult ei maksa tubade eest ette, vaid ostavad ka näiteks lisaks hommikusöögi. „Me ei tee neile isegi allahindlust. Nad ei ole seda kunagi küsinudki,“ ütles ta.
Telefonioperaatorid aga müüvad põgenikele Euroopa SIM-kaarte, et need saaksid oma perekondadega või inimkauplejatega ühendust võtta.