IMF: Eesti majanduskasv on kümne aasta lõikes nõrk
26. oktoober 2010, 19:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) prognoosi kohaselt on Eesti aastate 2003-2013 keskmine reaalse SKT kasv ligi kolm protsenti ehk madalam kui enamikes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
Eesti aastate 2003-2013 keskmine majanduskasv on «kõigest ligi 3 protsenti», tõdes täna Tallinnas viibinud IMFi esindaja Christoph Klingen.
Eestist kiirema keskmise kasvuga on sel ajavahemikul peaaegu kõik n-ö areneva Euroopa riigid - Albaania, Slovakkia, Venemaa, Türgi, Rumeenia, Poola, Kosovo, Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Ukraina, Bulgaaria, Makedoonia, Tšehhi, Leedu ja Läti. Seejuures kõige kiirem keskmine kasv on Slovakkias (ligi 5 protsenti).
Eestist madalam keskmine kasv on IMFi prognoosi kohaselt vaid kahes areneva Euroopa riigis - Horvaatias ja Ungaris (ligi 2 protsenti).
IMFi järeldus neist andmetest on, et laenubuumid võivad olla kulukad, kuna paljud suhteliselt madala keskmise kasvuga riigid kogesid mõne aasta eest laenubuumi, mis viis majanduse ülekuumenemise ja seejärel järsu languseni.
Laenubuumi vältimiseks oleks IMFi hinnangul pidanud välisvaluutas antavate laenude andmist pidurdama. Laenukasvu pidurdamise võtmeks on IMFi sõnul suurem piiriülene koostöö finantsjärelevalve asutuste vahel, sest asukohariigi meetmetest on vastasel juhul kerge kõrvale hiilita, eriti kui panganduses domineerivad välismaa pankade tütarettevõtted. Samuti märkis IMF, et laenubuume on eriti keeruline peatada fikseeritud vahetuskursi puhul.
Veel üks õppetund hiljutiset kriisist on IMFi sõnul see, et majandusbuumi aastatel on vaja suuremaid eelarveülejääke, vähendamaks ülekuumenemise ohtu ning tagamaks rahavaru majanduslanguse ajaks.
Eesti majandus kasvab IMFi prognoosi kohaselt tänavu 1,8 ja tuleval aastal 3,5 protsenti ning hinnad tõusevad vastavalt 2,5 ja 2,0 protsenti. Kogu n-ö areneva Euroopa keskmine majanduskasv on natuke kiirem - tänavu 3,9 ja järgmisel aastal 3,8 protsenti, samas kui hinnad tõusevad mõlemal aastal 6,1 protsenti. Arenenud Euroopa majandused kasvavad tänavu 1,7 ja tuleval aastal 1,6 protsenti ning hinnad tõusevad vastaval 1,8 ja 1,7 protsenti