Hiina fond ostis 200 miljoniga veerandi Peterburi laevaliinist
7. september 2015, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina investeerimisfond Maorui Capital ostab 200 miljoni euroga 25-protsendise osaluse Läänemerel reise korraldavas Vene laevafirmas St Peter Line.
Maorui Capital on Vene-Hiina investeerimisfondi (RCIF) ja Hiina ettevõtte Vcanland poolt asutatud 800 miljoni dollarilise investeerimisfond, ütles laevafirma turundus- ja müügijuht Andrei Mushkarev pressiteates. Osapooled allkirjastasid Pekingis koostöömemorandumi investeeringute suurendamiseks. Koostöö eesmärk on arendada Venemaa ja Hiina vahelist turismi ning juhtroll selles oleks laevafirmal St Peter Line.
Mushkarev ei täpsustanud, millal täpselt fond osaluse laevafirmas omandab või millal tehing lõpule viiakse. Ta lisas vaid, et see peaks juhtuma järgmise viie aasta jooksul.
St Peter Line plaanib aastatel 2016-2020 osta kuus laeva, millest kaks on plaanis suunata Läänemerele, kaks Mustale merele ja kaks Kaug-Ida piirkonda, ütles Mushkarev.
«Plaanime osta laevad järelturult. Selliste laevade keskmine hind on 30-40 miljonit eurot,» ütles Mushkarev.
Hiina ettevõte The Vcanland Group asutati 1992. aastal Tianjini linnas. Ettevõte keskendub biotehnoloogiale, kinnisvarale, tervisesektorile ja investeerimisele.
St Peter Line opereerib praegu Peterburi-Helsingi-Stockholmi-Tallinna ning Peterburi-Helsingi liinidel. Ettevõtte laevaparki kuuluvad hetkel 166-meetrine Princess Maria ja 177-meetrine Princess Anastasia. Ettevõte on registreeritud Küprosel.
St Peter Line'i peadirektor Sergei Kotenev ütles märtsis BNSile, et ettevõte kavandab uue laeva ehitamist ja tegeleb praegu finantseerimisvõimaluste otsimisega. «Aasta tagasi alustasime uue laeva projektiga. Me ei ole veel laeva tellinud, kuid oleme loonud uue laeva mudeli,» lisas Kotenev.
«Aasta tagasi valmis uue laeva dokumentatsioon ja otsime selle ehituseks võimalusi, võttes arvesse ka majandusolukorda. Oleme praegu tegelenud ehituse finantseerimise küsimustega,» märkis ta toona.