Hiinast alguse saanud globaalsete börside languse tõttu on kannatanud kõikide pankade aktsiatele panustavad pensionifondid, kus paikneb suurema osa eestlaste pensioniraha.
See aasta testib nii pensionikogujate kui ka fondijuhtide riskitaluvust
6. september 2015, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki Investeerimisfondide fondijuhi Katrin Rahe hinnangul on käesolev aasta hea lakmustest kliendile tema enda riskitaluvuse hindamiseks. «Kõrgema aktsiariskiga fondid on eesmärgistatud pikemaajaliseks kogumiseks ja kliendile, kelle riskiisu on selline, mis lubab pikemaajalise kõrgema oodatava tulu ootuses taluda ka varade väärtuse langust lühiperioodil,» ütles ta.
Rahe sõnul on 2015. aastal pensionifondide osakute väärtuse kõikumine olnud märkimisväärselt laia amplituudiga - 2014. aastaga võrreldes kohati pea kahekordsega.
«Aasta algas ülitugeva tõusuga aktsiaturgudel. Näiteks Lääne-Euroopa aktsiaturud tõusid nii jaanuaris kui veebruaris seitsme protsendi ringis – sellist tõusu võiks pikaajalises plaanis oodata healt aastalt, mitte ühelt kuult. Samal ajal tõusid hoogsalt ka võlakirjade hinnad,» kirjeldas Rahe.
Swedbanki Investeerimisfondide fondijuht Katrin Rahe:Augustis toimunud aktsiahindade langus paistab meie hinnangul hetkel loomuliku turukorrektsioonina optimismist ülepaisutatud hinnatasemetele.
Üheks teguriks turgude optimismi taga olid Rahe sõnul kindlasti keskpankade erakorralised rahapoliitilised meetmed. Euroopa Keskpank teatas jaanuari alguses, et võitluses ähvardava deflatsiooni ja nullilähedase majanduskasvuga ostetakse alates märtsist igakuiselt 60 miljardi euro mahus võlakirju.
«Lihtsamalt öeldes tähendas see mastaapset raha paiskamist turgudele, see paisutas oma kohta otsides finantsvarade hindu. Eks märke sellest, et hinnad võivad olla liikunud oluliselt kõrgemale kui varade õiglane väärtus oleks, paistis juba kevadel. Äärmuslikemate näideteks võiks siinkohal tuua Euroala riikide võlakirjad, millest märkimisväärne osa (sh ka pikemad tähtajad, nt 7-aastased võlakirjad) kauples aprilli alguses nii kõrgete hindadega, et intressimäär lõpptähtajani osutus negatiivseks,» selgitas Rahe.
Aktsiaturgudele aga ongi pikemaajalises plaanis olnud Rahe sõnul iseloomulikumad pigem laugemad ja pikemad tõusud ja lühemad ja järsemad kukkumised. «Augustis toimunud aktsiahindade langus (nt. Lääne-Euroopa aktsiad kukkusid 8,4 protsenti) paistab meie hinnangul hetkel loomuliku turukorrektsioonina optimismist ülepaisutatud hinnatasemetele. Eks heitlikel turgudel võib ülereageerimine toimuda mõlemas suunas ja lähikuud näitavad, kas õiglane hind on kõrgemal või madalamal kui praegused tasemed,» kirjeldas ta.
Vaadates näiteks pensionifondide tootlusi viimase kolme ja viie aasta tagasivaates või alates II samba süsteemi loomisest 13 aastat tagasi, siis on Rahe sõnul suurema aktsiaosalusega fondid näidanud üldjuhul ka kõrgemat tootlust. «Samas ei tohiks mööda vaadata tõsiasjast, et 40-aastase pensionikogumisaja jooksul ei ole riskid sugugi mitte abstraktne mõiste, vaid selle aja sisse mahub kindlasti mitmeid hinnakorrektsioone. Käesoleva aasta august illustreerib seda hästi,» lisas ta.
Et ennetada riskide kulmineerumist, on Swedbank teinud sel suvel pensionifondide investeeringutes mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks võlakirjaportfellides vähendasid nad suve alguses arenevate turgude võlakirjadega seotud riske ja ka üldist portfelli krediidi- ja intressimäärariski taset.
«Aktsiaturgude taktikaline väljavaade muutus meie maja hinnangul tugevalt negatiivseks augusti alguses. Seetõttu vähendasime augusti esimeses pooles, juba enne suuri muutusi turgudel, märkimisväärselt pensionifondide investeeringuid aktsiaturgudele. Näiteks K2 fondis on see hetkel vähem kui pool maksimaalselt lubatud aktsiariski tasemest. Ühtlasi tähendab see, et Swedbanki pensionifondide riskid aktsiaturgude kukkumise suhtes on viimaste aastate väikseimad,» selgitas ta.
LHV panga fondijuht Andres Viisemann selgitas, et nemad pole olnud viimase 13 aasta jooksul olnud kunagi nii konservatiivselt positsioneeritud kui täna. «Isegi mitte 2008. ega 2009. aastal. Ma jälgin turgu ja käitun vastavalt sellele. Kui turud tõusid, siis meie tootlused olid konkurentidest nõrgemad. Nüüd, kus turud langevad on LHV pensionifondid eduseisus,» selgitas ta.
LHV fondijuht Andres Viisemann: Me pole viimase 13 aasta jooksul olnud kunagi nii konservatiivselt positsioneeritud kui täna.
Börsidel toimuva mõju kohta ütles Viisemann, et väärtpaberiturud olid ammu minetanud seose reaalmajandusega. «Halbade majandusuudiste peale osteti aktsiad, kuna negatiivsed uudised andsid investoritele kindlust, et keskpangad jätkavad raha ringlusesse paiskamist ning toetavad sellega aktsiahindasid. Julgemad investorid võtsid aktsiate ostmiseks ka laenu,» kirjeldas ta.
Seega oli paljudel börsidel tema sõnul võimendus isegi suurem kui vahetult enne 2008. aasta finantskriisi. «LHV pensionifondid on viimastel aastatel olnud riski võtmisel ettevaatlikud, kuna ma kahtlustasin, et kõik ei olnud nii ilus kui aktsiahindasid vaates paistis,» ütles ta.
«Pensionifondide juhina kardan ma, et keskpangad satuvad taas paanikasse ja paiskavad ringlusesse veelgi suuremas koguses raha. Sellega saadaks korraks langus seisma ning probleemide lahendamine lükatakse taas tulevikku. Riskid sellega ainult kasvaksid,» sõnas Viisemann.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et investor peab tegutsema külma peaga. «Investor, kes säästab raha aktsiatesse pikaajaliselt, soovides seda kasutada aastate pärast, võib tänases turusituatsioonis jääda rahulikuks. Vaba raha omavale investorile pakuvad languses turud soodsaid võimalusi soetada edukate ettevõtete aktsiaid, mille hind varasemalt liialt kõrge tundus,» selgitas ta.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing:Aktsiaturgude hinnatase on pärast viimast langust mõistlikum ja hetkel ei ole meil põhjust valitud investeerimisstrateegiat muuta.
SEB pensionifondid tegutsevad tema sõnul vastavalt plaanile. «Aktsiaturgude hinnatase on pärast viimast langust mõistlikum ja hetkel ei ole meil põhjust valitud investeerimisstrateegiat muuta. Korrektsiooni üheks ajendiks on muuhulgas odavnenud toormehinnad ja arenevate turgude valuutad, mis samas toimivad ka majanduse tasakaalumehhanismina ja peaksid andma tuge arenenud turgude tarbimisele ning mõjuma positiivselt arenevate turgude konkurentsivõimele. See peaks olema aluseks ka jätkuvatele positiivsetele arengutele arenenud turgudel ning uueks tõukeks arenevatele turgudele,» kirjeldas Kunsing.
SEB pensionifondide klientidel soovitab ta jääda rahulikuks ja teha kaalutletud otsuseid. «Rohkem aktsiaid tähendab suuremat tootluse teenimise võimalust pikemas perspektiivis, aga arvestama peab ka kõrgemate riskidega lühiajaliselt. Seega on äärmiselt oluline, et iga klient kogub pensioni fondis, mis vastab tema tootlusootusele ja riskitaluvusele. Kui lühiajalised suuremad langused ei vasta pensionikoguja ootustele, siis soovitame kindlasti vaadata oma pensionifondi valiku üle,» ütles ta.