Tuleva aasta riigieelarve maht on kava kohaselt 8,81 miljardit eurot
4. september 2015, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus arutles neljapäeval kabinetinõupidamisel esimest korda järgmise aasta riigieelarveprojekti, mille maht kasvab kava kohaselt 236 miljoni euro ehk 2,8 protsendi võrra 8,81 miljardi euroni.
Eelarve koostamise põhimõtted on jäänud samaks – see tuleb konservatiivne ja jätkusuutlik, ütles rahandusminister Sven Sester neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Rahandusministri sõnul suuri erimeelsusi eelarves oodata ei ole, kuivõrd rasked otsused langetati juba kevadel nelja aasta eelarvestrateegia koostamisel.
Võrreldes selle aastaga kasvavad kava kohaselt enim riigi ülekanded kohustuslikku pensionifondi 64,9 miljonit eurot, haigekassa eraldis 48 miljonit eurot, pensionikulud 46,7 miljonit eurot, makse Euroopa Liidule 14,5 miljonit eurot, otsetoetused põllumeestele 11,8 miljonit eurot ja töötuskindlustusmaksed töötukassale 7,9 miljonit eurot.
Tööjõu- ja majandamiskulud kasvavad kava kohaselt 86,2 miljonit eurot ehk 6,1 protsenti 1,5 miljardi euroni. Kasv on peamiselt tingitud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) rendimaksete kasvust ja tervishoiutöötajate palgafondi kasvust.
Investeeringuteks on plaanitud tuleval aastal 263 miljonit eurot, millele lisandub RKAS-i kaudu veel 71 miljonit. RKAS-i kaudu on suurimad investeeringud tuleval aastal Tallinna uue kohtumaja ja uue vangla ning Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone ehitus. Samuti valmivad Eesti Rahva Muuseumi, Rahvusarhiivi ja Riigikontrolli uued hooned.
Riigikaitse eelarve moodustab järgmisel aastal vähemalt 2 protsenti SKT-st, millele lisanduvad liitlaste kohalolekuga seotud kulud, mis tuleval aastal moodustavad umbes 11 miljonit eurot. Sellest enamus läheb Tapa linnaku arendamisele ja kaitseväe keskpolügooni arendamisele.
Tuleval aastal on plaanis toetada ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostööd 21 miljoni euro ulatuses. Ettevõtete juurdepääsu rahastusallikatele suurendamiseks suunatakse 50 miljonit riigi fondifondi. Põllumajanduse arendamiseks suunatakse 144,8 ja kalandusse 11,9 miljonit eurot.
Teadus- ja arendusasutuste struktuursete muutuste läbiviimist ja võrgustiku korrastamist toetatakse 22,4 miljoni euroga. 1 miljon eraldatakse teaduse populariseerimiseks.
Madalapalgaliste maksutagastuseks, mis tuleval aastal käivitub, ja maksuvaba tulu tõusuks 170 euroni kuus, kulub tuleval aastal 28 miljonit eurot. Selleks et tõsta toimetulekutoetuse määr 130 euroni kuus, kulub tuleval aastal kava kohaselt 3,4 miljonit eurot. Lisaks plaanitakse 6,1 miljoni euro eest toetada täiskasvanute keskhariduse omandamist.
Lastetoetuse tõstmiseks tulevast aastast 50 euroni kuus kulub 14,3 miljonit eurot ja paljulapseliste perede kodutoetuse programmi lisandub 3,2 miljonit eurot. Täiendavate lastehoiukohtade loomiseks ja puuetega laste hoiuteenuse pakkumiseks investeeritakse 4,6 miljonit eurot.
Maapiirkondadesse on plaanis töökohti luua, majandust elavdada ja infrastruktuuri arendada kokku 32 miljoni euro eest. Lisaks on kavas muuta kruusateid tolmuvabaks kokku 11 miljoni euro eest.
Valitsemissektoris töökohtade koondamise kaudu plaanitakse kokku hoida 13 miljonit eurot ja e-arvete kasutamisest kokku hoida 2,5 miljonit eurot. Lisaks plaanitakse valitsemiskulusid kokku hoida 3,8 miljonit eurot ehk 3 protsenti. Välistoetuste kaasfinantseerimise põhimõtete muutumisest plaanitakse säästu 5 miljonit eurot.
Esialgse plaani kohaselt peaks valitsus lõplikult jõudma eelarves kokkuleppele 24. septembriks.