Ajakirjanike saamatus pole ainult Eesti mure
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole saladus, et paljudele Eesti teadlastele tundub, et ajakirjanikud ei saa tõsiste teemade kajastamisega hakkama. See pole vaid kohalik mure.
«Ajakirjanik ei saa müüa hea pakendita lugu, aga 20leheküljelist teadusartiklit, kus iga sõna ja iga väide on täpselt paigas, on keeruline panna lihtsasse vormi,» märkis IPCC asejuht Jean-Pascal van Ypersele.
IPCC on ÜRO loodud valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu, mis analüüsib kliimamuutusi puudutavat teadusinfot ja jagab selle põhjal soovitusi poliitikuile.
Ypersele esines Brüsselis rahvusvahelisel ajakirjanike seminaril, mis pühendatud kliimamuutustega võitlemisele. Üllatava küsimuse ajakirjanike võimekuse kohta kajastada kliima soojenemist ka teadlaste silmis usaldusväärsena esitas ühe Peruu väljaande Brüsseli reporter Erik Struyf.
Ypersele märkis, et on ajakirjanikega koostööd teinud üle 30 aasta ja kohanud palju reportereid, kes on olnud teadusteemadest tõsiselt huvitatud. Ypersele möönis, et ajakirjandus ja teadus vajavad teineteise mõistmiseks rohkem aega ja paremat ühist keelt.
Üks viimaseid konflikte, kus hulk teadlasi leidis, et ajakirjandus ei saa kliimamuutuste kajastamisega hakkama, oli pärast üht E24 avaldatud tõlkenuppu, mis rääkis sellest, et osade teadlaste meelest on kliima soojenemine suur pettus. Loodusaja listi koondunud teadlased leidsid seejärel, et E24 ei saa teemast aru ja on ka rikkunud meediaeetika reegleid, kui kajastas ühepoolselt Califonia Ülikooli emeriitprofessor Harold Lewise sõnu kliima soojenemise kohta.