Eesti Energia nõukogu esimees Erkki Raasuke, kes kaks aastat tagasi töötas riigi jaoks välja riigi äriühingute strateegia, on homme valitsusse jõudva riigifirmade ühtse juhtimise alla toomise plaani suhtes optimistlik, kuid ainult sellest tema hinnangul ei piisa.
Raasuke: ainult riigiettevõtete ühtse juhtimise alla viimine ei aita
2. september 2015, 15:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhiline on aru saada, miks seda tehakse. Kui me lihtsalt konsolideerime transpordivaldkonna ettevõtted, aga jätkame mehitamist samamoodi, siis on meil veel suurem probleem,» rääkis Raasuke BNS Live tänasel arutelul.
Ta rõhutas, et mida suurem ja keerulisem on ettevõte, seda sügavamat ja küpsemat juhtimisvõimekust see vajab. «Kui sa väga kardad, et ei saa ettevõtte juhtimisega hakkama või midagi läheb viltu, siis on parim variant kogu oma ettevõtlust jooksutada 3-5 meheliste väikeste ettevõtetena, sest seal üks sureb ära, teine tuleb asemele, midagi ei saa kapitaalselt viltu minna. Aga mida suuremaks sa seda teed, mida keerulisem see on, seda suurem mõju on halbadel otsustel,» selgitas ta.
Raasukese hinnangul on vaja juhtimises ka kvalitatiivset hüpet ülespoole ja see vajab küpsust. «Tuleks vaadata peeglisse ja küsida endalt, kas meil on see küpsus olemas. Kui endiselt tahetakse omad joped sinna panna, siis seda küpsust ei ole ja see asi kärgatab meile tagasi,» ütles ta ning lisas, et kui siiski ollakse piisavalt küpsed, siis on tema poolt plaanile roheline tuli.
Ka Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on suurim küsimus selle plaani juures, kas Eesti on sellise uue riigiettevõtete haldamise kultuuri jooksutamiseks valmis. «See on tohutu vastutus, kui paneme kümme inimest kokku, kes vastutavad kogu riigi portfelli eest. Ma arvan, et me ei ole selleks veel valmis. Selles mõttes ongi hea, et tehakse kõigepealt selline valdkonnapõhine pilootprogramm, et saaksime selle tunnetuse kätte,» kirjeldas Veskimägi.
Raasuke kirjeldas, et kui ta käis Soomes, kus riigiettevõtete juhtimine on ühte kohta kokku koondatud ja nõukogu liikmeid saab määrata oskuste põhjal, siis seal jõuti toimiva süsteemini samuti pärast suuri skandaale. «Päevavalgele tulid piisavalt suured ja sügavad skandaalid, läbi mille osa poliitikud jõudis arusaamale, et ei ole hea nendele ettevõtetele väga lähedal olla. Tekkis tõdemus, et võita on vähe, aga kui midagi läheb viltu, siis see pritsib neile liiga palju peale. Seega on poliitikul mõistlikum sellest natuke distantseeruda ja anda nende juhtimine üle professionaalidele,» rääkis ta.
Tema sõnul rõhutasid ka soomlased, et ainult rääkimise ja arutlemisega selleni ei jõutud. «Kas praegused sündmused on piisavad, et meil tekiks sama tõdemus? Võib-olla veel mitte. Kui mitte, siis me näeme sama tangelit veel mõned aastad, jääme ootama järgmist rahmakat, aga ükskord me sinna jõuame,» nentis Raasuke.
Veskimägi arvas, et valmisolek riigi äriühingute juhtimise teemaga tegelemiseks on aasta-aastalt kasvanud. «Minu arust on täna selline kristalliseerumise hetk. Kas jamad on piisavalt suured, et need tingiks muutusi? Mina arvan, et on. Mulle tundub, et kriis on piisavalt suur, et see võim [riigifirmade üle – toim.] anda ära, kuna see on rohkem probleem kui võimalus,» selgitas ta.
Raasukese sõnul peaks kõik algama läbipaistvusest, milleks piisaks kasvõi sellest, et minister kirjutaks nõukogusse soovitatava isiku puhul juurde põhjenduse ja temale seatud ootused, mille täitmata jätmise korral saaks nõukogu liikme ka ametist vabastada.
Veskimägi sõnul ei ole poliitikute kuulumine riigifirmade nõukogudesse aga üdini halb, kuna nemad on sageli need, kes oskavad kõige paremini sõnastada omaniku ootused ettevõttele. Raasukese hinnangul peaks ootused jõudma ettevõtteni pigem läbi ministeeriumite, kus on valminud erinevad arengukavad ja plaanid. Kuigi tegevpoliitikute nõukogudesse kaasamise osas on Raasuke väga kahtleval seisukohal, siis avaliku sektori või poliitika kogemusega inimesi peaks nõukogudes kindlasti olema.