Passiivse konto omanikud hakkavad SEB-le kuutasu maksma

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SEB juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit sõnas eile, et 30-sendine kuuhooldustasu on vajalik panga kulude katteks.
SEB juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit sõnas eile, et 30-sendine kuuhooldustasu on vajalik panga kulude katteks. Foto: Eero Vabamägi

Kliendid, kellel pole SEB pangas arveldamiseks paketti, hakkavad novembrist pangale arvelduskonto eest maksma 30-sendist kuutasu. Hinnanguliselt puudutab see 150 000 kontot, muudatus peaks iga kuu pangale sisse tooma 45 000 eurot.

SEB põhjendab säärase tasu kehtestamist regulatsioonidest tulenevate kulutustega. Pärast finantskriisi on nii SEB kui teiste pankade kohustused suurenenud – nii teavitamise kui ka klientide andmete kogumise ja hoidmise poole pealt.

«See, mida pank peab tegema oma kliendi suhtes – kontrollima, koguma, edastama, raporteerima ja teavitama –, on hästi suurel määral muutunud,» rääkis SEB Eesti juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit. Tema sõnul lähevad need toimingud aina kallimaks. Näiteks maksete puhul tuleb nii maksja kui saaja puhul kontrollida, et kumbki poleks Venemaale kehtestatud USA ja Euroopa Liidu majandussanktsioonide nimekirjas.

SEB-le tundus kuutasu kehtestamine alternatiividega võrreldes õiglasem – kui regulatsioonidest tulenevaid kulusid katta täielikult teenuste hindade kaudu, siis maksaksid «arve» kinni eelkõige aktiivsemad kliendid. See, mida kliendi suhtes teha tuleb, ei sõltu sellest, kas ja kui tihti ta pangas arveldab.

Sarnast lahendust kasutab ka Krediidipank, mille hinnakirjas on 50 sendi suurune kontohaldustasu, juhul kui klient pole pakettide Surfikas ja Arveldaja liige.

Seda, kui palju muutus panga kulusid suurendab, Vaikmäe-Koit hinnata ei osanud, kuna tegu on paljudest pisikestest detailidest koosneva kuluartikliga. Küll aga tõi juhatuse liige välja, et pank on tänavu kaks korda saatnud teavituse kogu oma kliendibaasile. Seadusest tulenevate teavituste tegemine tervele kliendibaasile maksab aga ligikaudu 100 000 eurot kord.

SEB tegi oma passiivsetele klientidele kevadel teavituse ning sulges kontod, mille omanikud polnud endast märku andnud. See aitab pangal vältida paljude pisivõlglaste tekkimist – üsna suure tõenäosusega pole passiivse kliendi kontol väga palju raha.

Konto kuutasu ei pea maksma need, kellel on mõni SEB pakettidest ehk kes juba igakuiselt pangale maksavad. Kõige vähenõudlikumatele on mõeldud pangas SEB+, mis maksab 1,60 kuus. Seal sees on viis pangasisest või Euroopa makset, tasuta püsikorralduse ja e-arve maksed ning pangakaardi hooldustasu. Vaikmäe-Koit ütles, et see võib panna enamaid kliente paketiga liituma, kuna kahe makse ja deebetkaardi puhul tuleb SEB+ juba odavam.

Pankadele teeb muret ka see, et inimesed ei uuenda oma andmeid, mistõttu on nendega raske ühendust saada. Kui inimene internetipanka ei kasuta, tuleb talle saata tavakiri, ent inimene ei pruugi seda kätte saada. «Seepärast oleme loonud hästi palju erinevaid kanaleid, et inimesi teavitada,» märkis juhatuse liige.

Vaikmäe-Koit ütles, et kõik pangad ei pruugi samasugust teed minna. «See, kuidas iga pank regulatsioonidest tulenevaid kohustuste täitmist finantseerib, on pankade enda otsustada,» sõnas ta. Ent kõik pangad tegelevad tema sõnul sellega, kuidas katta regulatsioonidest tulenevaid kulutusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles