Levira liigub ringhäälingute juurest pilvedesse

Anette Parksepp
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Levira juhid riigi osaluse müüki ei pelga. Vasaakult juhatuse liige Indrek Lepp, tehnikadivisjoni juht Aivar Kender ja juhatuse liige Aare Siimon.
Levira juhid riigi osaluse müüki ei pelga. Vasaakult juhatuse liige Indrek Lepp, tehnikadivisjoni juht Aivar Kender ja juhatuse liige Aare Siimon. Foto: Jaanus Lensment

Kui räägitakse Levirast, kerkib paljudele tõenäoliselt esmalt silme ette teletorn ning vabalevi kanalid. Kuigi need on kolmekümnendatest aastatest tegutsenud ettevõtte ajalooline osa, on viimasel kümnendil Leviras palju muutunud ning praegu on nende teenuste spekter tunduvalt laiem. Kuna Levira osutab teenuseid enamasti ettevõttelt ettevõttele, jääb oluline osa selle firma tegemistest suurema tähelepanuta.

Ettevõte tegutseb kolmes valdkonnas: ringhäälingu-, meedia- ja pilveteenused. Kümme aastat tagasi moodustasid ringhäälinguteenused 95 protsenti Levirast. See tähendab, et ettevõte keskendus eelkõige televisiooni ja raadio leviteenustele, mis käivad läbi suurte telemastide. Praegu moodustavad ringhäälinguteenused vaid 50 protsenti ettevõttest ning ettevõte prognoosib, et järgmise viie aasta jooksul langeb nende osakaal 40 protsendini.

Levira edastab vabalevi programme ehk tasuta televisiooni, mis tähendab praegu kuut kanalit. Lisaks alustas ettevõte sel aastal Hübriid-TV teenusega, millega saab telerit internetivõrku ühendades lisaks pidevale teleprogrammile järelvaadata vabalevikanalite saateid. Peale selle edastab Levira Starmani Zuum TVd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles