8 asja, mida teame Tallinna Sadama altkäemaksuskandaalist

Kadri Hansalu
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand koos uurijatega vahistamise õhtul.
Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand koos uurijatega vahistamise õhtul. Foto: Sander Ilvest

Kolmapäeval lahvatanud Tallinna Sadama altkäemaksuskandaal üllatas kogu Eestit – ärimeestest tipppoliitikuteni välja. Sündmused on alles lahti rullumas, kuid panime kokku 8 fakti, mida praeguseks teame.

1. 26. augustil pidasid kaitsepolitsei töötajad altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni AS Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Mõlemat meest kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises mitme aasta jooksul. Kolmapäeval toimusid läbiotsimised nii Kaljuranna kui ka Kiili töö- ja elukohtades, lisaks veel mitmes teises kohas. Riigiprokurör Laura Feldmanis taotles neljapäeval Harju Maakohtult Ain Kaljuranna ja Allan Kiili vahistamist. Kohtunik võttis otsuse tegemiseks lisaaega reede hommikuni, mil kohtunik otsustas mõlemad mehed kuueks kuuks vahi alla võtta.

2. Lisaks Kiilile ja Kaljurannale peeti altkäemaksu andmises kinni kolm inimest ja kaasaaitamises veel kolm inimest, kes kõik on Eesti kodanikud. Postimehe ja Eesti Päevalehe andmetel on kaks neist Baltic Maritime Logistics Groupiga seotud Paldiski sadamas tegutsevat logistikaärimeest Tõnis Pohla ja Üllar Raad. Feldmanis kinnitas reede hommikul pressikonverentsil, et lisaks Kaljurannale ja Kiilile kinnipeetud inimesed on seotud ettevõtetega Esteve Terminal ja HTG Invest. Mõlemad on Tallinna Sadama pikaajalised lepinguparnerid – Esteve Terminal Paldiski sadamas ja HTG Invest Vanasadamas. Prokuröri sõnul võeti altkäemaksu pikaajaliste lepingute edasiseks toimimiseks.

3. Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles kolmapäeval, et oli uurimisest teadlik praktiliselt ametisse asumisest peale (astus ametisse 09.04.2015). Tema sõnul toimus uurimine aga juba varemgi. Michal selgitas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et sadama juhtide korruptsioonikahtlus ei puuduta üksikjuhtumeid, vaid tegemist oli süsteemse tegevusega.

4. Neljapäeva hommikul kogunenud Tallinna Sadama nõukogu eesotsas Remo Holsmeriga vabastas Kiili ja Kaljuranna ametist ning nimetas ajutisteks juhtideks sadama finantsjuhi Marko Raidi ja vandeadvokaat Carri Ginteri. Raid hakkab vastutama igapäevase juhtimise eest ning Ginter hakkab üle vaatama toimunud hankeid ja ettevõttesiseseid dokumente. Holsmer ütles, et nõukogu koguneb uuesti nädala pärast ning tõenäoliselt kuulutatakse siis välja ka uute juhatuse liikmete konkurss. Reede hommikul aga saatis Holsmer suhtekorraldusbüroo kaudu avalduse, milles lubas teha ministrile ettepaneku kutsuda ametist tagasi kogu Tallinna Sadama nõukogu.

5. Feldmanis andis reede hommikul pärast Kiili ja Kaljuranna vahistamistaotluse rahuldamist pressikonverentsi, kus selgitas, et uurimine puudutab suures osas ka saartevahelise praamilaevaliikluse suurprojekti, mille sadam sai aasta tagasi enda juhtida ja mille ettevõte võtab tuleva aasta 1. oktoobrist ettevõtja Vjatšeslav Leedolt üle. Nii Holsmer kui ka Michal kinnitasid neljapäeval pressikonverentsidel, et vaatamata altkäemaksuskandaalile pole praamihange ohus. Michal kinnitas, et tema ministrina, ministeerium ja Tallinna Sadam võtavad vastutuse selle eest, et praamihange jõuaks õigeks ajaks valmis. Feldmanis selgitas, et kahtlustusi ei ole seoses Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud hanke osas, vaid altkäemaksu võtmise kahtlus lasub Tallinna Sadama juhatuse liikmel Allan Kiilil, kes otseläbirääkimiste kaudu valis välja praamlaevade ehitajad Poolas ja Türgis. Prokuratuur kinnitas, et teeb koostööd teiste riikidega, sh Poolaga.

6. Prokuröri sõnul on Kaljurand võtnud kahtlustuse kohaselt altkäemaksu sadu tuhandeid eurosid, Kiil aga miljoneid eurosid. Ta lisas, et Kiil oli seotud kõikide kahtluse all olevate juhtumitega, kuid Kaljurand praamlaevade puhul altkäemaksu võtmisega seotud ei olnud. Altkäemaks ei liikunud otse Kiilile ja Kaljurannale, vaid mitme isiku ja äriühingu kaudu, kuid Feldmanise sõnul on kahtlustatavad mingi osa altkäemaksust kindlasti kätte saanud. Üleval on ka rahapesu kahtlustus, mis tähendab Feldmanise sõnul seda, et kahtlustatavad on üritanud saadud altkäemaksu ja seotust sellega varjata.

7. Postimees kirjutas reedel, et lühidalt võib uurimisversiooni kokku võtta nii: sadama asejuht Allan Kiil tegeles ülemus Ain Kaljuranna teadmisel korruptiivsete ärisidemete loomise ja raha kokkuajamisega. Kahtlustatavad ise eitavad oma süüd täielikult. Raha sai teha kõigega, kus sadamal oli otsustusõigus – prahilepingute, konteinervedude, ehituslepingute ja muu seesugusega. Kui uskuda kahtlustusaktis viiel-kuuel lehel esitatud sündmuste kirjeldust, siis suutsid Kaljurand ja Kiil nii luua ettevõtete vahel omamoodi võrgustiku, mis tagas sadamajuhtidele kopsaka lisatulu.

8. Altkäemaksuskandaal on tekitanud ka küsimuse, kes peaks võtma riigifirmas tekkinud korralageduse eest poliitilise vastutuse – kas praegune majandus- ja taristuminister Kristen Michal (Reformierakond), kes astus ametisse tänavu kevadel, või eelmine minister Urve Palo (SDE), kes oli seotud kogu praamlaevade opereerimise Tallinna Sadama kätesse andmise protsessiga. Nimetatud poliitikud jõudsid neljapäeval ka enne valitsuse istungit tülli minna ning teineteist valetamises süüdistada, kuna Michal väitis, et Palo pidi kaitsepolitsei uurimisest teadma, aga viimane väitis, et ei teadnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles