Tuntud eestlaste raha põletanud investeerimissaaga läheneb lõpule
/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
19. august 2015, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel reedel andis Rumeenia investeerimisfond Nord Land Hill Portfolio OÜ juhtkond sisse pankrotiavalduse.
«Vähemalt said nad nüüd aru ja tegid seda, mida nad oleksid pidanud tegema juba aastal 2010,» ütles investoreid esindav Maria Mägi, «Kahju, et selle aja jooksul on võetud täiendavaid laene ja maad on kaetud hüpoteegiga. Vähemalt ei võetud veel täiendavaid laene, siis ei oleks investoritele enam midagi järele jäänud,» ütles ta Postimehele.
Juunis kirjutas Postimees sellest, kuidas eestlased investeerisid umbes 8.5 miljonit eurot Swedbanki abiga Rumeeniasse, kuid tänaseks on kõik võimalikud võlakirjade lunastamistähtajad möödas ning investorid tühjade kätega.
Advokaat Maria Mägi asus esindama võlakirja investoreid, et selgust tuua rahade saatuse ja liikumise üle ning töötada selle nimel, et investorid saaksid kaotatud rahad tagasi. Advokaat Mägi esindab tänase seisuga enamust võlausaldajatest, kelle hulka kuuluvad paljud tuntud Eesti inimesed.
Veel 5. augustil, kõigest kümme päeva enne pankrotiavaldust, saatis Kaie Trump ettevõtte nõukogu korraldusel laiali ettepaneku võlakirju pikendada ning võtta veel täiendavaid laene. «Saatsin kirja ettevõtte nõukogu otsusel. Mina sain korralduse Tõnis Nõmmikult nõukogu nimel,» märkis ettevõtte juhatuse liige Kaie Trump. Tõnis Nõmmik töötab Swedbankis.
Ettevõtte juhatuse liikme Trumpi kirjutas selles kirjas, et hetkel tegeletakse maade hindamisega Rumeenias. «Ei tea, mis imet seal nüüd juhtuma hakkaks,» imestab Maria Mägi, «Juhatuse poolt avaldatud teabe järgi on maad juba aastaid olnud alghinnata müügis, aga ostjaid pole. Turul pakkumine ilma ostusoovita ongi kõige ausam ekspertiis.»
Ettevõtte 17. märtsi 2015 võlakirja omanike koosolekut juhtis vandeadvokaat Martin Tamme Varuli advokaadibüroost, kuid enamus investoreid ei teadnud, et Tamme oli toli hetkel seal kui ettevõtte omaniku esindaja. Äriregister näitab, et aastast 2012 on saanud Rumeenia fondi omanikuks N H Valduse OÜ, mis kuulub Varuli Advokaadibüroole.
«Mina arvasin, et Tamme on lihtsalt palgatud koosolekut juhtima. Ta ei tuvustanud, kellena ta seal esineb,» ütles anonüümsust palunud investor. Varuli osalusest teavad aga peamiselt ettevõtte juhtkonnaga seotud inimesed.
Ettevõtte N Hill Valduse OÜ ei ütle näiteks investor Margit Härmale mitte midagi. «Väga kurb on see, et oleme investoritena sunnitud pöörduma advokaadi poole, et asjadest üldse selgust saada,» kommenteerib Härma segadust Rumeenia investeerimisfondis, kuhu ta 2007 aastal raha paigutas.
Suhtekorraldaja Aune Past investeeris samuti Rumeeniasse ja on ettevõtte käekäigust vähe informeeritud. «Ma olin Hansapanga pikaajaline klient ja see usaldus on kandunud üle ka Swedbankile,» ütles Past. Past ütles, et ta ei tea Varuli büroo osalusest midagi.
Ka ettevõtte laeunuandja esindaja Urmas Arumäe ei tea, et Varuli Advokaadibüroo on ettevõtte omanik. Postmees saatis Varuli Advokaadibüroole kirja paludes selgitada, kes on ettevõtte tegelik omanik. Vastas N H Valduse OÜ juhatuse liige vandeadvokaat Ants Mailend, kes ütles et tegemist on kliendi ja advokaadi vahelise konfidentsiaalsusega. Tema esindab klienti ning seetõttu ei saa ta omanikusuhet kommenteerida. Ettevõtte juhataja Kaie Trumpi sõnul on ettevõtte tegelik omanik Swedbank.
Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski selgitus:
Kõigil võlakirjainvestoritel oli võimalus võtta ettevõtte võlakirjadega proportsionaalses mahus äriühingu osasid enda omandisse, investorid sellest meile teadaolevalt aga huvitatud ei olnud. Siiski peab ettevõttel olema omanik, aga algsed projektijuhid soovisid projektist igal juhul väljuda. Advokaadibüroo poolt sellises olukorras ettevõtte omandi üle võtmine oli mõistlik lahendus.
Varuli büroo arveid maksab suure hulga investorite esindajana Swedbank, kuna ettevõttel endal puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid. Sisuliselt juhib ettevõtet aga selle juht, kelle üle teostab järelevalvet nõukogu. Nõukogu kui investorite poolt enese esindamiseks määratud organ omakorda saab suuniseid investorite üldkoosolekult. Varuli büroo lähtub omanikuna meile teadaolevalt oma tegevuses ainult üldkoosolekult või nõukogult saadud suunistest.
Swedbank ei ole palunud oma klientidel otsustada «kas ettevõte likvideerida või lasta see pankrotti». Ettevõtte juht saatis investoritele välja võlakirjade tähtaja pikendamise ettepaneku, mille alusel peavad nad otsustama, kas on pikendamisega nõus või mitte. Kui võlakirjade pikendamisega ollakse nõus, tähendab see meie hinnangul võimalust projekti kontrollitud lõpetamiseks. Kui võlakirju ei pikendata, on ettevõtte meie hinnangul maksejõuetu ja peab paraku alustama pankrotimenetlusega. Ehkki juriidiliselt võttes on ka siis tegu ettevõtte likvideerimisega, on protsess võlakirjainvestorite poolt palju halvemini kontrollitav, sest ettevõtte varad asuvad väliriigis.
Swedbank ei saa äriühingu nimel kommenteerida, miks on esitamata majandusaasta aruanded. Nõukogus esindame oma töötaja läbi üksnes Swedbanki varahaldusteenuse kliente.