Korruptsioon kui moraalne pankrot

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anto Laarmaa
Anto Laarmaa Foto: EY

Ülemaailmse majanduskriisi järgses ettevõtluskeskkonnas on läbipaistvusest ja usaldusest saanud olulised märksõnad. Ilmselt on just tänu nii mõnelegi valusale kogemusele meie ärijuhtide teadlikkus usaldusega seotud riskidest tõusnud ning pigem hoidutakse koostööst ettevõtetega, mille taust ja pikaajalised plaanid jäävad arusaamatuks. Korruptsioon erasektoris võib anda lühiajalise konkurentsieelise, kuid üldiselt viib see paigast loomuliku turutasakaalu ja hakkab pidurdab majanduse arengut. Jätkusuutlikud ettevõtted peavad seetõttu ärisuhetes oluliseks nii enda kui ka koostööpartnerite eetilisust. On mõistetud, et eetiliste äritavade järgimine suurendab pikas perspektiivis ettevõtte konkurentsivõimet ja kasvatab investorite huvi nende tegemiste vastu.

Erasektori korruptsioonisüüteod varasemast selgemalt määratletud

Pikalt ettevalmistatud ja 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku (KarS) korruptsioonisüütegusid puudutavad muudatused väljendavad seadusandja soovi suurendada meie majanduskeskkonna läbipaistvust ja usaldusväärsust. Majandusalaste süütegude kontekstis on KarS-i need muudatused märgilise tähendusega. Nüüd on omaette kuriteokoosseisudena kriminaliseeritud korruptsioonisüüteod erasektoris, täpsemalt altkäemaksu võtmine ja andmine majandustegevuses (KarS § 4023–4024). Altkäemaksu vahendamine erasektoris ei ole seaduses eraldi reguleeritud, ent vahendaja saab võtta vastutusele ka altkäemaksu andmisele või võtmisele kaasaaitaja või kihutajana. Kehtivas KarS-is on pistise mõistest loobutud. Selle tingis mõneti asjaolu, et varem esines kohtupraktikas probleeme pistise ja altkäemaksu eristamisega.

Tüüpiline näide erasektori korruptsioonist on see, kui ostude või hangete eest vastutav töötaja teeb juhatuse või omanike teadmata tarnijaga kokkuleppeid, millest saab isiklikku kasu. Näiteks suunab hanke ühele konkreetsele pakkujale või lepib kokku lepingus esitatust madalamas hinnas, et vaheltkasu koos kaasosalisega endale jätta. Saadav kasu võib väljenduda lisaks rahale ka mõnes muus hüves (nt kingitused, reisi- või hinnasoodustus). Kahjuks on olemas ka näiteid altkäemaksu eest ettevõttevälistele isikutele jagatud siseinfost. Liigagi sageli tuleb aga ette, et ettevõtte töötaja ostab juhtkonna või omanike teadmata teenuseid või tooteid enda või oma lähisugulastega seotud äriühingult.

Varem olid altkäemaksu vastuvõtmist ja andmist reguleerivad sätted paigutatud KarS-i ametialaste süütegude alla, ent parktikas põhjustas raskusi erasektori ametiseisundi mõiste määratlemine. Kehtivas KarS-is vajadust erasektori ametiisiku defineerimiseks pole ja erasektori altkäemaksu käsitlevad koosseisud laienevad nüüd piiranguteta kõigile erasektori üksust juhtivatele või selle heaks töötavatele isikutele. Karistusena näeb seadus erasektoris altkäemaksu nõudmise ja võtmise eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kui teo on pannud toime juriidiline isik, karistatakse seda rahalise karistusega kuni 16 000 000 eurot.

Mõneti on isegi üllatav, et KarS-i jõudsid erasektoris altkäemaksu võtmine ja andmine eraldi sätetena alles nüüd. Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ratifitseeris riigikogu juba 1999. aastal.[1] Ka Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris kehtib 2003. aastast.[2]  Nii raamotsus kui ka konventsioon kohustavad kriminaliseerima erasektori altkäemaksu, kui see toimub majandustegevuses.

Kuidas vähendada ettevõtte haavatavust korruptsiooniriski suhtes?

Korruptsioonikuriteod, sh altkäemaksu võtmine ja andmine, on varjatud kuriteod ja nende osalised avalikult omavahelistest kokkulepetest ei räägi. Teatud majandussektorites nagu toormetööstus, kalandus, metsandus ja ehitus on korruptsioonirisk olnud traditsiooniliselt kõrgem. Tegevusvaldkondadest on üks kõige korruptsiooniohtlikumaid aga hanke- ja ostutegevus, kuna enamasti on tegemist kas pikaajaliste lepingutega või on mängus suur hulk raha.

Ettevõtte korruptsioonivastane programm peaks arvestama ettevõtte tegevusvaldkonna eripäradega ning hõlmama nii organisatsiooni inimesi, protsesse kui ka tehnoloogiaid. Programm võiks sisaldada vähemalt järgmisi osasid: eetikakoodeks (ingl code of conduct), kingituste tegemise ja vastuvõtmise ning annetuste tegemise protseduurid. Samuti peaks see sisaldama raamatupidamisarvestuse, maksete autoriseerimise ja tööülesannete delegeerimise põhimõtteid.

Kindlasti tuleks arvestada sellega, kui suure ettevõttega on tegu, milline on ettevõtte asukoht, põhitegevus ja seda reguleerivad õigusaktid. Kõige olulisem on määrata kindlaks, millised on ettevõtte juhtkonna ja töötajate kontaktid avaliku sektoriga. Ülereguleerimist tuleks siinkohal kindlasti vältida ning korruptsioonivastane programm ja strateegiad tuleks kujundada ning ressursid planeerida nii, et arvesse oleks võetud konkreetse ettevõtte tegevust mõjutada võivaid korruptsiooniriske.

Ettevõtte tervikliku korruptsioonivastase programmi kolm põhitahku:

  1. Ettevõtte juhtkonna isiklik eeskuju ning vastavate poliitikate ja protseduuride kehtestamine.
  2. Korruptsiooniriskide ennetav märkamine läbi toimiva sisekontrolli funktsiooni.
  3. Korruptsioonikahtluse korral rakenduvate kontrolliprotseduuride kehtestamine.

Loomulikult ei garanteeri ainuüksi korruptsioonivastase programmi kehtestamine ettevõttele automaatset immuunsust võimalike korruptsioonisüütegude suhtes. Ausa ettevõtluse põhimõtete järgimine ja propageerimine eeldab pidevat tähelepanu ja toetavaid koolitusprogramme. Sisulist väärtust loob see vaid juhul, kui tööandja ja töötaja probleemi olemusest ühtmoodi aru saavad ja vastavalt selle ühised väärtushinnangud kujundavad.

Viited:

[1] Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon.

[2] Euroopa Liidu Nõukogu 22. juuli 2003 raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris. 

Loe ka lisaks:

Bribery and Corruption: Navigating the Global Risks

UN Convention against Corruption

Autor: Anto Laarmaa, EY auditiosakonna vanemkonsultant

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles