Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul kulub vähemalt viis kuni kümme aastat, enne kui sigade Aafrika katk saab Eestis alistatud.
Ministri sõnul võib seakatk jääda Eestisse vähemalt viieks aastaks
6. august 2015, 20:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seoses seakatku levikuga Eestis allkirjastas täna maaeluminister määruse, millega karmistuvad seakasvatustele ja majapidamistele kehtivad bioohutusnõuded.
Samuti on keskkonnaministeeriumis ettevalmistusel jahiseaduse ja määruste muudatused, mis võimaldaksid sigade Aafrika katku leviku piiramiseks alustada metssigade ulatusliku küttimisega. Kõik need meetmed peaksid hakkama ohjeldama kodusigade nakatumist katkuga.
«Olukord on ääretult keeruline,» kommenteeris Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht, lisades, et eriti suurettevõtjad teevad praegu kõik selleks, et bioohutusnõuded oleksid nii ranged, kui vähegi saab, et hoida katku oma farmidest eemale.
Laht kiitis heaks, et seakasvatajad saavad sel kuul taotleda toetust täiendavateks investeeringuteks bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel. «See leevendab,» nentis ta.
Kokku saab seakasvatussektor toetustena kätte 12,7 miljonit eurot.
Tõusigade aretusühistu nõukogu esimees on tuleviku suhtes siiski pessimistlik. «Keerulisem periood on alles ees, kui näiteks põldhiir, kes on üks pisikukandjatest, hakkab end farmidesse sisse pressima,» ütles Laht, kelle arvamust mööda ei ole ükski seafarm Eestis täienisti katku eest kaitstud.
«Enamik seakasvatajaid hoiab piltlikult öeldes hinge kinni,» kirjeldas Laht praegust kriitilist olukorda.
Olukord on kontrolli all
Maaeluminister Kruuse rõhutas, et peale bioohutusnõuete karmistamise on tähtis ka metssea populatsiooni vähendamine. «Need on mõlemad olulised tegevused, mida peaks tegema, et viia katku võimalik sagedus ja juhtumite arv miinimumini.»
Kruuse hinnangul käitus riik õigesti, kui ei alustanud varem metssigade massilist jahti. «Nagu eksperdid on öelnud, siis see meede õigustas end,» kommenteeris minister, kelle sõnul levis Eestis selle tõttu katk aeglasemalt edasi.
«Ekspertide arvates me ei ajanud neid metssigu nii liikvele, nagu oli teistes riikides, kus see suhteliselt kiiresti levis ühest riigi otsast teise. Näiteks Lätis jõudis see ju Valka välja (Läti esimene seakatku juhtum avastati Kagu-Lätis - toim).»
«Aga et seda metsas paremini kontrolli all hoida, on vaja nüüd populatsiooni vähendada,» rõhutas minister.
Kruuse lisas, et olukord ei ole veel kontrolli alt väljas. Ta arvas, et kõige hullema on ära hoidnud eelnevalt kehtestatud ohutusnõuded. «Kui neid bioohutusnõudeid täna ei oleks olnud ja me oleks suhtunud neisse väga lõdvalt, oleks katk praegu väga paljudes farmides,» märkis ta.
Veel ütles maaeluminister, et teiste maade kogemusi seakatku vastu võitlemisel jälgides kulub vähemalt viis kuni kümme aastat, enne kui sigade Aafrika katk saab Eestis alistatud.
Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati juuli keskpaigas Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamiseks. Praeguseks on sigade Aafrika katku diagnoositud koduseafarmides Viljandi-, Valga-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.